Hauakaevaja ei vaata kõrvale, kui raipe metsas ja põllul lebab. Korjused maetakse ühiste jõududega maha ja võetakse järglaste aretusjaamana taaskasutusse. Geniaalsed koostöö- ja säilitustehnikad aeglustavad lagunemist. Kompaktne profiil loetleb raibemardikate hingematvad omadused. Kutsume teid põnevale rännakule läbi kuuel jalal ökoloogilise juveeli õnnistatud elu.
Miks on hauamardikad kasulikud?
Hauakaevaja mardikad on kasulikud putukad, kes hävitavad raipe nagu surnud väikeloomad ja kasutavad seda oma vastsete kasvulavana. Nad aitavad kaasa looduse loomulikule optimeerimisele ning söövad ka mädanevat taimset materjali ja kahjureid.
- Hauakaevaja mardikad on piklikud-ovaalsed, 12-26 mm suured, mustad, kaanetiibadel on kaks punakaskollast siksakmustriga ristriba (erandiks on mustad hauakaevajad)
- Hauakaevajal ja Black Gravediggeril on punakaskollased antennid. Mustasarvelisel hauakaevajal on mustad antennid
- Hauakaevajad on väärtuslikud kasulikud putukad, sest raibemardikad kasutavad korjuseid toidu ja pesitsuskohana
Hauakaevaja mardikas – profiil
Hauakaevaja mardikad on väga kasulikud putukad
Teadlased poleks saanud sobivamat nime valida. Hauakaevaja mardikad on looduse matjad, sest nad hävitavad usin alt raipe. Kuni hiiresuuruseid rümpasid mitte ainult ei maeta, vaid neid töödeldakse asjatundlikult ja taaskasutatakse toiduallikana ja vastsete kasvulavana.
| Hauakaevaja | Tavaline hauakaevaja | Must hauakaevaja | Musta sarvega hauakaevaja |
|---|---|---|---|
| Suurus | 12-22mm | 18-26mm | 12-18mm |
| värv | must | must | must |
| Ülemine tiib | punakaskollased sakilised ristribad | must | punakaskollased sakilised ristribad |
| Antenniklubid | punakasoranž | punakasoranž | must |
| Toit | Carrion | Carrion | Carrion |
| Tegevus | päevane | päevane | päevane |
| Botaaniline nimi | Nicrophorus vespillo | Nicrophorus humator | Nicrophorus vespilloides |
| Pere | raibemardikas | raibemardikas | raibemardikas |
| Esinemised | Aasia, Euroopa kuni Soome | Aasia, Euroopa kuni Lõuna-Skandinaavia | Aasia, Euroopa kuni Briti saarteni |
Hauakaevamismardikas toetab oma nimbust kui kasulikku putukat koos teiste toidueelistustega. Euroopas leiduvad liigid hävitavad hea meelega mädanevat taimset materjali ning jahivad putukaid ja vastseid. Saagimustris on hulk kahjureid, mis teevad hobiaednike elu keeruliseks aias, rõdul ja terrassil.
Excursus
Haruldane külaline korteris
Aeg-aj alt uitab korterisse mõni hauamardikas. Tavaliselt juhtub see pimedal aastaajal, mil kunstliku valguse tõttu kaotavad mardikad orientatsiooni ja satuvad majja. See ei anna põhjust muretsemiseks, sest hauakaevajad ei ole mürgised ega hammusta ega torgi. Looduslikest toiduallikatest ära lõigatud katastroof tähendab kasulikule putukale surmaotsust. Kui olete haruldast külalist korralikult imetlenud, alustage klaasitrikki kasutades päästeoperatsiooni. Kuna hauakaevamismardikad ei ole nii väledad kui teised kodus elavad mardikad, saate hõlps alt putuka kohale asetada klaasi. Nüüd libistage selle alla papp või topeltvolditud paber, kandke oma külaline õue ja laske tal minna.
Ökoloogiliselt kasulik paljundusmeetod
Hauakaevaja mardikad kasutavad põnevat paljunemisstrateegiat, et tuua kasu loodusele. Järgnev ülevaade püüab keerulist protsessi arusaadavate sammudena esitada. Liituge meiega, kui loome raibemardikate kuningriigis keeruka pere:
Sarituskoha otsing
Paaritumishooaeg on mais
Alates maist hakkavad isased hauakaevajad optimaalse pesitsuskohana otsima surnud väikeloomi. Eeskätt peetakse silmas väikenärilisi, nagu hiired või mutid, aga ka linnud. Otsitava leidnud mardikameistrid meelitavad paaritumiseks valmis emaseid. Tähistatud kurameerimisrituaali nimetatakse Sterzelniks. Isane sirutab võrgutav alt oma tagakülje õhku ja kõigutab sellega paljulubav alt. Kui ilmuvad konkureerivad isased, keda meelitab raibe lõhn, järgneb territoriaalne võitlus omandiõiguste selgitamiseks. Naishauakaevajad on aga teretulnud ja neid ei rünnata.
Paaritumine ja munemine
Kohe pärast paaritumist kaevavad tulevased mardikavanemad rümba alla õõnsuse, mis seejärel vajuma hakkab. Kuue tunni pärast on looma surnukeha juba maa all ja 30 tunni pärast on see krüptis oma lõpliku positsiooni saavutanud. Selle töö käigus eemaldatakse karvad või suled ning raip saab sfäärilise kuju.
Krüptist alustades kaevab emane ematunneli ja muneb sellesse munad. Munemine ei toimu kunagi otse raipes. Seejärel sööb leedimardikas korjusesse kraatri, nn söömiskraatri. Siin ootab emane kannatlikult esimese vastse koorumist.
Vastsete koorumine ja poegade hooldamine
Rümbad on toiduks ja kasvulavaks
Mõne tunni jooksul kooruvad vastsed munadest ja rändavad eksimatult oma ema poole. Orienteerumise abistamiseks on ta pesitsuskoha hoolik alt lõhnadega tähistanud. Esimese kahe sulatamise ajal toidavad järglasi suust suhu mõlemad vanemad. Pärast teist sulamist on vastsetel piisav alt tugev suuõõne, et ise rümbast toituda. Lisaks vastab söötmine jätkuv alt kiiresti kasvavate vastsete kõrgetele energiavajadustele. Vastse areng, kus esineb kokku kolm sulamist, kestab 4–6 päeva, millega kaasneb tihed alt täiskasvanud mardikate intensiivne haudmehooldus.
Seejärel lahkuvad vastsed pesitsuskohast, et veidi eemal maasse kaevata ja seal nukkuda. Möödub veel 14 päeva, kuni valminud hauamardikad oma nukuhällist lahkuvad. Korpusest on järel vaid tühi kest.
Nõuanne
Hauakaevaja mardikad on tõelised jutupaukad. Mardikad suhtlevad rümba matmise pingelise töö ja poegade kurnava hoolduse ajal pidev alt siristades. Kõigil, kes lahtiste kõrvadega läbi looduse matkavad, on hea võimalus hauakaevamismardikaid kuulata ja neid töö juures imetleda.
Metsa unistuste meeskond – hauakaevajad ja lestad
Hauakaevaja mardikad saavad toidukonkurentide ees eelise, mattes oma saaki ühendatud jõududega. See protsess võtab kaua aega, mida kärbsed kasutavad rümbale munemiseks. Siin tulevadki mängu lestad, kes aitavad võistlust nurjata nutikate hauakaevajate abiga. Järgmine ülevaade võtab kokku plaani toimimise:
- Hauakaevaja mardikas nuusutab surnud hiire välja
- Mardikas kõnnib üle rümba ja tõstab selle üles, et kontrollida suurust ja kaalu kui potentsiaalset paljunemiskohta
- Kaasa toodud lestad muutuvad mardikast rümbaks, et hävitada kärbsemunad
Selle win-win sümbioosi tulemus: lestad saab mardikatakso abil hõlpsasti toiduallikasse transportida. Korjusel ei arene ahneid tõugusid ja mardikavastsed söövad varud ära.
Järgmises videos saab muljetavaldavate piltidega jälgida, kuidas mustasarveline hauakaevaja veab raibe reisijatena lestasid.
Schwarzhoerniger Totengraeber (Nicrophorus vespilloides)
Geniaalne säilitamine – hauamardikas aeglustab lagunemist
Lestade kasutamisest kärbsemunade vastase puhastusmeeskonnana ei piisa, et hauamardikas saaks pesitsuskambrit kaitsta. Lagunemise pidurdamiseks valmistatakse rümp asjatundlikult ette. Nutikatel mardikatel on pardal oma säilitusained, nagu avastasid uudishimulikud entomoloogid Jena Max Plancki Instituudist.
Karvast puhastatud ja lihapalliks töödeldud loomalaip saab eritöötluse eritistega. See kokteil hoiab aretuskambri kauem vastu. Selle protsessi käigus katavad hauakaevajad toidu bakterite ja pärmikihiga. Antimikroobne aine toodetakse raibemardikate soolestikus ja pihustatakse korjusele. Tänu sellele lagunemine aeglustub, olulised toitained säilivad ja rümba mürgiste ainete teket hoitakse ära.
Korduma kippuvad küsimused
Mu korteris jookseb ringi hauakaevamismardikas. Mida teha?
Muretsemiseks pole põhjust, sest mardikas on just eksinud. Palun püüdke tahtmatu külaline elus alt kinni. Ideaalis peaks teil selleks otstarbeks käepärast olema elusate putukate püüdmise seade. Teise võimalusena relvastage end klaasi ja papitükiga. Asetage klaas mardika kohale. Lükake papp aeglaselt klaasi alla, kandke klaasvangla ja selle kinnipeetavad õue ning vabastage hauakaevaja vabadusse.
Kas mardikate matmine on inimestele või lemmikloomadele mürgine?
Hauamardikad ei ole inimestele ega loomadele ohtlikud
Ei, hauamardikad ei kujuta ohtu inimestele ega lemmikloomadele. Mardikad ei hammusta ja neil pole nõela. Vastupidi, raibemardikad teevad end tervisepolitseina kasulikuks, kuna hävitavad loomakorjuseid ja söövad mädanevat taimset materjali. Lisaks püüavad hauakaevajad teisi putukaid ja vastseid, sealhulgas mitmeid hammustavaid ja nõelavaid kahjureid.
Milline näeb välja hauamardikas?
Hauakaevamismardikas on 12–22 cm pikk. Selle piklik ovaalne keha on must. Kattetiibu kaunistavad kaks laia, oranžikaskollast siksak-kujulise äärisega põikiriba. Tiivakatted, pronotum ja kõhuääred on karvased helekollased. Antenninuppude värvus on olenev alt liigist erinev. Mustsarvelisel hauakaevajal (Nicrophorus vespilloides) on antennid ühtlaselt mustad. Harilikul matmismardikal (Nicrophorus vespillo) ja mustal hauamardikal (Nicrophorus humator) on punakasoranžid antennid.
Mis madalam hauamardika klassifikatsioon seal on?
Hauakaevamismardikate perekonda esindab üle maailma 70 liiki. Kolm liiki, mis on madalama klassifikatsioonina Euroopa jaoks olulised, on harilik hauakaevaja (Nicrophorus vespillo), musthauakaevaja (Nicrophorus humator) ja mustsarveline hauakaevaja (Nicrophorus vespilloides). Suurimat kohalikku hauakaevajaliiki Nicrophorus germanicus kehapikkusega kuni 30 millimeetrit leidub harva.
Kust võib leida hauamardikaid?
Hauamardikad on kohal kõikjal, kus on surnud väikeloomi. Korjuseid on kõige lihtsam matta kobedasse metsamulda kasutada sigimiskambrina ja toiduallikana. Suurim võimalus unikaalsete raibemardikatega kohtuda on metsas, soovitav alt päikeselises metsaservas.
Nõuanne
Eeskujulik meeskonnatöö hauakaevamismardikate seas ületab armastava haudmehoolduse. Ameerika Rahvusliku Teaduste Akadeemia teadlased täheldasid, et vanemateta matmismardikate vastsed hoiavad tihed alt koos. Kui kumbki vanem ei serveeri toitu hammustav alt, töötlevad vastsed koos liha, kuni see sobib tarbimiseks. Sellest fenomenaalsest koostööst ei saa kasu ainult bioloogilised õed-vennad. Samuti on meeskonda integreeritud hüljatud vastsed naaberkaluperedest.
