Heilased ei ole mõne inimese seas eriti populaarsed – kuid teadlikud loodusesõbrad teavad: putukad on ökoloogilise süsteemi oluline osa ja aias väga kasulikud. Seetõttu tuleks hobiaednikuna luua soodsad tingimused mitte ainult mesilastele, vaid ka herilastele.
Kuidas saan herilasi aias kasvatada ja propageerida?
Hiilaste aeda meelitamiseks ja turgutamiseks peaksite pakkuma sobivaid pesitsusabivahendeid, nagu puukettad või õõnsad taimevarred, kultiveerima sfekofiilseid taimi, nagu luuderohi või tüümian, ja üldiselt aeda looduslähedaselt.
Mida herilased aias teevad
Mesilased naudivad praegu privilegeeritud tähelepanu ja seetõttu läheb neil paljudel inimestel paremini kui kunagi varem. Mesilaste kaitsemeetmeid reklaamitakse poliitilistel valimistel, mesilaskarjamaa lillede seemnesegud on saadaval igas supermarketis ja hobimesinike gild on suurem kui kunagi varem. Herilastel on seevastu endiselt tüütu ja ohtlik maine. Nad teevad bioloogilise tasakaalu nimel palju väärtuslikku tööd, millest eraaiale on ainult kasu. Näiteks:
- Lilletolmlemine
- Kahjurite hävitamine
- Elurikkuse sekundaarne suurendamine (linnud)
Nii et kui soovite nautida värvik alt õitsevat aeda, toetuda looduslikule kahjuritõrjele ja meelitada ligi palju muid kasulikke putukaid, näiteks herilasetoidulisi linde, nagu punaselg-rästas või mesihaisk, siis läheks hästi herilasi tervitama.
Kuidas herilasi meelitada ja nende eest hoolitseda
Eelkõige üksikud herilased võivad pakkuda hobiaednikule väärtuslikke teenuseid ning oma üksildase olemusest tulenev alt ka vähem häirimis- ja ohupotentsiaali. Loomade, keda nende haudmestruktuuri tõttu tuntakse ka mudaherilastena, aeda meelitada, on soovitatav järgida järgmisi meetmeid:
- Sobivate pesitsusabivahendite seadistamine
- Sfekofiilide (herilasega kohanenud) taimede kasvatamine
- Üldine looduslik aiandus
Üksikuherilastele saab hõlpsasti ise ehitada sobivaid pesitsusabivahendeid. Kõige sobivamad on lehtpuust puukettad, millel on puht alt puuritud augud, mis ei ole liiga suured. See tagab loomadele kaitsv alt kitsa kanali aretusrakkude jaoks, mis ei vigasta nende tundlikke tiibu. Herilased söövad meelsasti ka õõnsaid taimevarsi (eriti südant sisaldavaid murakavarsi) või põletatud savi auke. Mis üldse ei sobi, on perforeeritud tellised. Selles olevad augud on herilaste ja metsmesilaste jaoks liiga suured.
Samuti on herilasesõbralik, kui aias on nn sfekofiilsed taimed. Oma lillekujuga on need spetsialiseerunud just herilastele kui tolmeldajatele. Nende hulka kuuluvad peamiselt luuderohi, liivtüümiani ning pruun ja k altsurohi. Herilased pääsevad suuosa abil hõlpsamini ligi oma sageli lehtrikujuliste lillede õietolmule.
Üldiselt tuleb muidugi kasuks, kui muudad oma aia võimalikult looduslikuks ja liigirikkaks. See pakub ka teistele kasulikele putukatele ja taimedele head elupaika ning muudab mikroökosüsteemi stabiilsemaks.
