Fööniksipalmi (bot. Phoenix canariensis), tuntud ka kui “Kanaari saare datlipalmi”, võib selles riigis sageli leida terrassidel või aedades. Pole ka ime, sest atraktiivset taime peetakse robustseks ja ülim alt kokkuhoidlikuks, mistõttu see Kesk-Euroopa kliimas ikka veel õitseb. Datlipalme on umbes 14 erinevat tüüpi, mis kõik on pärit üsna kuivast kliimast ja mida saab konteinerites dekoratiivtaimedena kasvatada.
Kuidas fööniksipalmi korralikult hooldada?
Phoenix palm (Phoenix canariensis) on atraktiivne ja vastupidav potitaim, mis õitseb Kesk-Euroopas terrassidel või aedades. Ta vajab valgusküllast sooja kasvukohta, lahtist palmimulla, regulaarset kastmist ja väetamist ning jahedat talvekohta, mille temperatuur jääb vahemikku 10–15 kraadi Celsiuse järgi.
Päritolu ja levik
Kanaari saarte datlipalm ehk föönikspalm (bot. Phoenix canariensis) kuulub palmide sugukonda (bot. Arecaceae). See on üks umbes 14 erinevast föönikspalmi perekonna liigist, mis on algselt Lähis-Idast pärit ja levinud üle India ja Põhja-Aafrika Aafrika subtroopilistesse ja troopilistesse piirkondadesse ning Vahemere saartele, Assooridele ja Kanaari saartele. Saared. Fööniksipalm on omakorda pärit Kanaari saartelt, kus teda looduses harva kohtab. Liik on lähed alt suguluses päris datlipalmiga (bot. Phoenix dactylifera), mida on viljade pärast kasvatatud tuhandeid aastaid.
Kasutus
Kõrge dekoratiivväärtuse ja robustsuse tõttu kasvatatakse föönikspalmi siin maal sageli potitaimena nii aedades, terrassidel või rõdudel kui ka talveaedades. Kuna taim pole meie kandis vastupidav, ei tohiks teda aeda istutada. Vahemere piirkondades leidub seda aga sageli istutatuna puiesteedesse või parkidesse. Datlipalmidel on sügavad juured, mis võimaldavad neil ellu jääda isegi väga kuivas keskkonnas. Seetõttu arenevad taimed ka oaasides keset liivakõrbeid, mis muidu on eluvaenulikud.
Kui ruumi on vähe, soovitame kasvatada kääbus-datlipalmi (bot. Phoenix roebelenii), mis sobib ideaalselt konteineris hoidmiseks
Kasuta toataimena
Kuigi datlipalme reklaamitakse sageli toataimedena, ei tasu neid aastaringselt elutoas hoida – nad tunnevad end siin mugav alt vaid lühikestel üleminekuperioodidel kevadel ja sügisel. Suvekuudel vajavad Vahemere taimed aga oluliselt rohkem valgust, kui nad saaksid ka kodu kõige heledamas kohas. Sel põhjusel on neil parem õues olla. Talvekuudel on aga mõttekas talve veeta jahedas, kuid külmavabas ja valgusküllases kohas. Puht alt toataimedena peetavatel föönikspalmidel ei eeldata üldiselt pikka eluiga.
Välimus ja kasv
Kõik datlipalmid on nn sulgpalmid, mis on aastaringselt rohelised ja millel arenevad olenev alt liigist ka erineva tugevusega tüved. Näiteks fööniksipalm kasvab esialgu ilma tüveta, kuna see areneb alles aastatega. Oma looduslikus kasvukohas ulatub Kanaari saarte datlipalm kuni 15 meetri kõrguseks, kuid jääb potis kasvatades oluliselt madalamaks. Seda tüüpi palmide silmapaistva mustriga tüvi areneb välja surnud lehtede puitunud stigmadest, kusjuures vanemate isendite alumine osa on lõpuks sile. Kääbuspalm arendab omakorda vaid kuni 15 sentimeetri paksuse tüve, mille maksimaalne kõrgus on umbes kaks meetrit.
lehed
Fööniksipalmi iseloomulikud paaritu sulgjas lehed asuvad tüve ülemises otsas ja ulatuvad välja kaarekujuliselt. Reeglina on lehtede otstes olevad lehed üksteisest sama kaugel, mistõttu näeb taim alati ühtlaselt kasvanud välja. Datlipalmidel tekivad pidev alt uued lehed, samas kui vanad surevad ära ja tüvi moodustub järk-järgult.
Kanaari saarte datlipalm moodustab pikad, koonuvad, laiad kuni viie meetri pikkused roheliste lehtedega lehed, millest võib areneda muljetavaldav võra. Kääbus-datlipalmil on seevastu lehed, mille pikkus ei ületa kahte meetrit. Mõlema liigi varred on sageli okkalised.
Lilled
Oma kasvukohtades annab föönikspalm veebruarist maini arvuk alt kuni pooleteise meetri pikkuseid õisikuid, mis on kahekojalised – see tähendab, et arenevad nii isas- kui ka emasõied. Kanaari saarte datlipalm ei õitse aga Kesk-Euroopa kliimas või ainult siis, kui seda kasvatatakse konditsioneeritud talveaias.
Puuviljad
Selle riigi supermarketites on datlid saadaval kuivatatud kujul, eriti advendi- ja jõuluajal. Viljad, mis on piklikud ja lihavad seemned, arenevad eranditult emasõitest. Neid on pikkadel paeltel väga palju. Söödavaid datleid toodab aga ainult tõeline datlipalm (bot. Phoenix dactylifera), mis annab vilja vaid soojades kasvupiirkondades. Kanaari saarte datlipalmi viljad seevastu ei ole söödavad nende väga kibeda maitse tõttu.
Toksilisus
Nagu kõik tõelised palmid, pole ka Kanaari saarte datlipalm mürgine ja seetõttu saab seda kergesti kasvatada majapidamistes, kus on väikesed lapsed ja lemmikloomad. Ainus, millega tuleb ettevaatlik olla, on pikad kõvad lehed, mis võivad ennast kergesti lõigata.
Milline asukoht sobib?
Kanaari saarte datlipalm vajab valgusküllast ja sooja asukohta, kuigi kõige parem on asetada see õues päikesepaistelisse kuni osaliselt varjulisse kohta, mis on kaitstud külma tuule eest. Vahemere kliimaga kohanenud taim ei talu nii pidevat tuuletõmbust kui ka külma vihma. Fööniksipalm tunneb end eriti mugav alt heledas poolvarjus, kuid pärast mõnda aega harjumist talub päris hästi ka otsest päikesevalgust. Küll aga peaks olema võimalik varjutada ereda keskpäevapäikese vastu. Kui sooja on üle 15 kraadi Celsiuse järgi, peaks taim asuma majas võimalikult valgusküllases kohas.
Datlipalmid sobivad väga hästi soojas talveaias kasvatamiseks, kui on regulaarne ventilatsioon ja piisav alt valgusküllane.
Substraat
Nagu kõik palmipuud, tunneb föönikspalm end koduselt ka lahtises palmimullas, mida saab kas osta spetsialiseeritud jaemüüjatelt valmis kujul või segada ise kahe kolmandiku kompostimullast ja kolmandikust laavapurust või jämed alt. liiv.
Fööniksipalmi kastmine
Kuna suurte lehtede kaudu aurustub palju vett, on fööniksipalmil suur veevajadus. Kastke alati põhjalikult, kui aluspinna pind on kuivanud. Ärge laske mullal läbi kuivada ega laske taimel pidev alt veelombis istuda. Kastmiseks sobib kõige paremini vihmavesi, kuid – erinev alt troopilistest palmiliikidest – võib kasutada ka lubjarikast kraanivett. Kui vesi on kare, tasakaalusta lubjasisaldust aeg-aj alt kohvipaksuga väetamisega. Vastupidiselt palmiperekonna troopilistele esindajatele ei pea poolkuivast kliimast pärit föönikspalmid pritsima – tavaliselt tulevad nad suurepäraselt toime 40–60 protsendise niiskusega.
Väetage Phoenixi palmi korralikult
Kasvuperioodil aprillist septembrini peaksite fööniksipalmi varustama sobiva väetisega (Amazonis 7,00 €) umbes iga kahe nädala tagant. Selleks sobib spetsiaalne palmiväetis, kuid kasutada võib ka mistahes tavalist lehe- või rohetaimede väetist. Viimase puhul tuleb jälgida, et fosfori (P) sisaldus oleks veidi madalam kaaliumi (K) ja lämmastiku (N) omast. Kasutage väikest annust, kuna liigne väetamine põhjustab tundliku taime kiiret surma. Talvisel puhkeperioodil väetamist ei toimu.
Ümberistutamine
Kuna föönikspalmid kasvavad üsna aeglaselt, tuleb need vaid iga paari aasta tagant suuremasse anumasse ümber istutada. Selle sammu jaoks on viimane aeg, kui juured täidavad kogu poti ega leia enam ruumi. Nüüd vali pott, mis on nii laiem kui ka sügavam, sest datlipalmidel on tugevad tangujuured ja kasvavad seetõttu allapoole nagu porgandid. Parim aeg ümberistutamiseks on kevad – enne talvekorterite puhastamist – või hilissügis enne koristamist.loe edasi
Lõika fööniksi peopesa õigesti
Palme ja seetõttu ka Kanaari saarte datlipalmi ei tohi kärpida, sest see loob inetu välimuse ning haavapinnad on ideaalseks sisenemiskohaks ka seentele ja teistele patogeenidele. See kehtib ka kuivavate lehtede kohta, mis esinevad sageli ja on omased palmipuude kasvule – neist areneb lõpuks välja tüvi. Seetõttu lõigake lehed alles siis, kui need on täiesti kuivad.
Ärge püüdke piirata fööniksipalmi kasvukõrgust lehtede kärpimise või korkimisega. Ainus viis kasvu teatud määral mõjutada on ümberistutamisel juuri lühendada – siis kasvab taim vähem alt aeglasem alt.loe edasi
Phoenix palmi paljundamine
Lihtsaim viis fööniksipalme paljundada on vegetatiivselt sekundaarsete võrsete kaudu, mis kasvavad kevadel välja peatüve kõrval olevast juurealast. Lõika need lihts alt ära ja istuta seejärel kasvusubstraadiga potti. Asetage see valgusküllasesse ja sooja kohta ning hoidke muld kergelt niiskena, siis väikese õnne korral juurdub võsu mõne nädala jooksul.
Talvinemine
Kui väljas on sügisel püsiv alt jahedam kui 15 kraadi sooja, tasuks föönikspalmi tasapisi ületalvimiseks ette valmistada. Lõpetage väetamine, vähendage järk-järgult kastmist ja lõpuks asetage taim valgusküllasesse kohta, kus on umbes kümme kuni 15 kraadi sooja – näiteks (kütmata) talveaeda, magamistuppa või trepikotta.
Nõuanne
Kui fööniksipalm on talvel liiga soe, võivad seda rünnata ämblik-lestad või soomus- ja jahuputkad. Nende kahjurite vastu aitab regulaarne pritsimine, samuti tuleks koht hoida jahedam.
Liigid ja sordid
Lisaks siinkirjeldatud liigile Phoenix canariensis sobib konteinerkasvatuseks ka Kagu-Aasias lai alt levinud kääbus-datlipalm (bot. Phoenix roebelenii). See fööniksiliik, mis kasvab siseruumides umbes ühe meetri kõrguseks, omab asukoha, substraadi ja hoolduse osas väga sarnaseid eelistusi Kanaari saarte datlipalmiga.
