Botaanilisest vaatenurgast on käbid tüüpilised okaspuude või nende seemneid sisaldavate viljade ogakujulised õisikud. Sellegipoolest pole see suur teaduslik avastus, kui satud sügisel käbitaoliste viljadega lehtpuule – selle asemel oled avastanud lepapuu, mille viljad ei sarnane välja just okaspuu käbidega.
Millisel lehtpuul on väikesed käbid?
Väikeste käbidega lehtpuud on tavaliselt lepaliigid nagu must lepp, valge lepp ja keiserlepp, millel arenevad käbilaadsed viljad. Need puud kasvavad sageli märgadel aladel või veekogude läheduses.
Paljudel lepaliikidel on koonuselaadsed viljad
Lepad (Alnus) on tihed alt seotud kasepuudega (Betula) ja neid leidub peamiselt märgaladel ning jõgede, ojade ja muude veekogude kallastel. Saksama alt on levinud ainult must, roheline või valge lepp, kuigi viimast on kirjanduses mõnikord nimetatud ka halliks lepaks. Suurema aiatiigi või mõne muu veekoguga aedadesse istutatakse aga sageli võõrliike, nagu keiserlepp või süda-lepp. Kõikidel liikidel arenevad koonusekujulised väga väikesed viljad.
Must lepp
Must lepp (Alnus glutinosa) on üks pioneerpuuliike, on väga kiirekasvuline ja vallutab kiiresti kesa ja niisked äärealad. Vanemaid puid on lihtne ära tunda nende mustjaspruuni, rebenenud koore järgi.
Valgelepp
Hall või valge lepp (Alnus incana) on harjumuse, elupaiga ja elustiili poolest väga sarnane mustale lepale, kuigi koor on oluliselt heledam. Samuti on ta palju haruldasem kui must lepp.
Südamelehine lepp
Erinev alt kohalikest liikidest istutatakse aedadesse sageli süda- või itaalia leppa (Alnus cordata). Umbes 20 meetri kõrguseks kasvava puu allosas on nahkjad, südamekujulised ja läikivad tumerohelised lehed.
Lilla lepp
Späthsi lepp ehk lilla lepp (Alnus x spaethii) on ka populaarne aedade ja parkide puu, mis kasvab kuni 15 meetri kõrguseks. Selle kuni 18 sentimeetri pikkused lehed on võrsudes pruunikaslillad, suvekuudel matid tumerohelised ja hilise sügisvärvi alguse puhul lillakaspunased.
Kaiser Lepp
Lepp (Alnus glutinosa 'Imperialis') on musta lepa kultiveeritud vorm ja areneb kuni kümne meetri kõrguseks lahtise struktuuriga ja väljaulatuvate okstega puuks. Õrnatel lehtedel on mõlemal küljel kolm kuni neli kitsast sügav alt lõigatud laba.
Nõuanne
Tulbipuu (Liriodendron tulipifera), mis on seotud magnooliatega ja on võõrpuu, mida sageli aedades kasvatatakse, annab ka kuue kuni kaheksa sentimeetri pikkuseid käbilaadseid kogutud vilju.
