Paljud inimesed ei oska eriti hästi herilastega rääkida. Aialaua taga süües on nad tüütud ja väga ohtlik võib olla ka herilasepesa majas või aias. Mustadele ja kollastele elukatele tuleb aga pöidlaid hoida: nad söövad kahjureid, sealhulgas lehetäisid.
Kas herilased söövad lehetäisid?
Jah, herilased söövad lehetäisid ja aitavad seega kaasa looduslikule kahjuritõrjele aias. Lisaks lepatriinudele, nööridele ja kõrvaharkidele on nad nende tavaliste kahjurite tõhusad kiskjad ning aitavad kaasa ka lillede tolmeldamisele.
Mida head herilased aias teevad
Heilasepesa aias on alguses kõike muud kui meeldiv. Eriti siis, kui herilased pesitsevad maa sees, võivad tekkida ootamatud ja väga ohtlikud kokkupõrked. Nendega võitlemine on keeruline, sest esiteks on nõelavate putukatega tegelemine delikaatne asi ja teiseks on ka mõned herilaste liigid kaitsealused liigid. Seetõttu on kõige parem tugineda passiivsetele kaitsemeetoditele, nagu teatud lõhnastatud taimed, ahvatleva toidu järjepidev katmine aialauas või kõrvalekalduvad manöövrid.
Veelgi lihtsam on loomadega vähem alt pisut läbi saada, kui mõistad, millist kasu nad aiale toovad. Nende kasulikud valdkonnad on järgmised:
- Lilletolmlemine
- Kahjurite hävitamine
Täiskasvanud herilased söövad eelkõige magusat, nagu õues kooki ja jäätist süües hästi näha. Kuid taimsed toiduallikad on endiselt nende peamine toiduallikas. Lisaks magusatele taimemahladele ja meekastele toituvad nad eelkõige kergesti ligipääsetavatest lilledest, nagu luuderohi, pruunrohi või k altsikaste, pärit õienektarist. Samal ajal võtavad nad endale tähtsa tolmeldamise ülesande.
Aga nad on kahjurite hävitamisel peaaegu veelgi tõhusamad. Kuna herilasevastsed vajavad kasvamiseks vaid loomset valku, jahivad täiskasvanud ka palju putukaid. Nende sihtmärgiks on peamiselt röövikud, rohutirtsud, kärbsed, ämblikud – ja ka lehetäid.
Lehed on ühelt poolt herilaste sagedane saak – sest nagu iga hobiaednik valus alt kinnitab, on nad ühed levinumad kahjurid toa- ja aiataimedel. Teisest küljest on lehetäisid herilastel üsna lihtne tappa. Kui kiiresti lendavate putukate püüdmine nõuab suuri oskusi, siis herilastel pole vaja lehetäide juurde hiilida ega varitsusest äkilisi hüppeid teha.
Hiilased võib seega lugeda lepatriinude, nööride ja kõrvavihkude kõrval kõige tõhusamate lehetäide looduslike kiskjate hulka.
