Kirevaid püsikupeenraid ja paljusid piirdeid ehib oma valdav alt erkkollaste õitega õitsv püsik õhtune priimula, mis kasvab kuni 60 sentimeetri kõrguseks. Traditsioonilist suvilaaia taime ei kasutata aga ainult ilutaimena, vaid seda saab süüa ka köögiviljana. Taime – eriti selle seemneid ja õisi – kasutatakse ka meditsiinis.
Kas õhtused priimulad on mürgised?
Õhtu priimula ei ole inimestele ega loomadele mürgine. Seda saab kasutada toiduna ja meditsiinis, näiteks salatite, köögiviljade lisandina või nahaprobleemide ja hingamisteede haiguste leevendamiseks.
Õhtupriimula ei ole inimestele ega loomadele mürgine
Igaüks, kes otsib internetist infot ööpriimula mürgisuse kohta, on lõpuks väga segaduses. Piisav alt sageli ilmub teave selle kohta, et taim on mürgine ega ole seetõttu söödav. Sellised väited võite julgelt unustada, sest need on lihts alt valed. Hoopis vastupidi: õhtune priimula lehti, juuri ja õisi on toiduna söödud sajandeid – see komme on viimastel aastakümnetel mõnevõrra unarusse vajunud. Taim on loomadele sama mürgine kui inimesele – vastupidi, kuna merisead, küülikud jt armastavad maitsvaid lehti näksida.
Õhtu priimula toiduks
Punaka värvuse tõttu kutsuti õhtupriimula lihavat juurt varem ka “singijuureks”. Seda keedeti lihapuljongis ja seda kasutati kas äädika ja õliga salatina või köögiviljana, näiteks salsiivina. Noored lehed sobivad salatilisandiks või spinatina küpsetamiseks, õitest ja õienuppudest saab imelise söödava kaunistuse.
Õhtu priimula meditsiinis
Eelkõige õhtuse priimula seemned sisaldavad palju gamma-linoolhapet ning pressitakse seetõttu õliks ja kasutatakse nahaprobleemide korral. Õhtune priimulaõli kasutatakse eriti sageli neurodermatiidi korral. Lilledest saab valmistada tõmmist või siirupit, mis leevendab köha ja muid kergemaid hingamisteede haigusi.
Nõuanne
Müslis maitsevad väga maitsv alt ka ilma rasvata pannil röstitud õhtune priimula seemned.
