Pole kahtlustki: klassikalise muru hooldamine on palju aeganõudvam ja keerulisem kui heinamaa eest hoolitsemine. Siiski ei tasu heinamaad omapäi jätta, sest ühelt poolt kannatab liikide mitmekesisus ja teis alt selle ilu ja kasutatavus.
Kuidas korralikult heinamaad hooldada?
Niidu hooldamiseks tuleks seda niita vähem alt 1-3 korda aastas, ideaalis pärast taimede õitsemist. Olenev alt mullatingimustest ja niidutaimedest võib olla vajalik väetamine, lupjamine või harvendamine. Asjakohaste meetmete võtmiseks jälgige taimede kasvu ja analüüsige mulda.
Niidud tuleb regulaarselt niita
Kõige olulisem hooldusmeede on niitmine. Niidud – olenemata sellest, millised need on – tuleks niita vähem alt kord aastas, veel parem kaks või isegi kolm korda. Niitmine on vajalik, sest vastasel juhul tõrjuvad tundlikud ja vähem pealesuruvad niidulilled ja ürdid jõulisemate liikide vastu ning kaovad kiiresti. Põhimõtteliselt on niitmine umbrohu eemaldamise vorm. Siiski veenduge, et teil oleks niitmiseks õige aeg. Selleks vaadake olemasolevate niidulillede ja ürtide õitsemisseisundit: Kui enamik neist on pleekinud, võite niita. Jätke pistikud mõneks päevaks vedelema, et küpsed seemned saaksid maapinnale kukkuda. Pärast tuleks aga saak kindlasti ära koristada.
Väetada heinamaid – jah või ei?
Tavalisi lilleniite, mis seisavad ainult muru asemel, tegelikult väetada ei pea – pigem vastupidi, sest väetamisel võivad olenev alt niidutüübist olla kahjulikud tagajärjed. Enne väetamise peale mõtlemist peaksite oma heinamaad hoolik alt analüüsima ja laskma väetisevajaduse kohandada vastav alt teie vajadustele. Selleks võib lasta teha mullaproovi - aga saab ka seal kasvavaid taimi lähem alt vaadata. Mõned niidulilled arenevad rikkalikul pinnasel ja vajavad seetõttu aeg-aj alt lämmastikku sisaldavat väetamist (nt niidulilled, võililled, karikakrad), teised aga eelistavad kehva pinnast. Alati kehtib aga rusikareegel, et mida rohkem rohtu kasvab, seda rikkam on muld – kehval heinamaal on seega suurem mitmekesisus.
Pärnaniit
Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata nn indikaatortaimedele: võilill, nõges, ristik, kušetihein ja muu taoline.esindavad rikkalikku mulda, mis tuleb kõhnutada. Sellised taimed nagu põldvarblane, põldvarblane, põldhapuoblikas, pansikad, kummel või jänesehari edenevad eelkõige happelisel pinnasel. Kui märkate sellist kasvu, saate selle vastu võidelda loodusliku lubjaga. Parim aeg lupjamiseks on kevad, kuigi selle meetme võib läbi viia ka sügisel.
Nõuanded ja nipid
Kui olete äsja loonud heinamaa, vajate veidi kannatust. Tugeva taimekoosluse kujunemiseks võib kuluda mitu aastat. Võimaluse korral tuleks katmata alad kohe ümber külvata, et vältida soovimatute umbrohtude juurdumist ja levikut.
