Puuviilu katmine killustikuga: eelised ja alternatiivid

Puuviilu katmine killustikuga: eelised ja alternatiivid
Puuviilu katmine killustikuga: eelised ja alternatiivid
Anonim

Puuketta loomine soodustab kasvu ja tervist, kuna puud kannatavad nüüd vähem juuresurve ja konkurentsi vee või toitainete pärast. Multšimine aitab ka mullas niiskust säilitada. Aga kas puuketta katmiseks saab kasutada ka killustikku?

Kata puuketas killustikuga
Kata puuketas killustikuga

Kas puuviilu saab kruusaga katta?

Puu viilud võib katta kruusaga, et pidurdada umbrohu kasvu ja luua atraktiivne välimus. Kivikesed on vett läbilaskvad, kergesti hooldatavad ja vastupidavad. Ärge kasutage kruusakihi all fooliumi ega fliisi, et vältida puu veevarustust.

Kas on hea mõte katta puuketas kruusaga?

Põhimõtteliselt pole palja puu kruusa või kivikestega katmises midagi halba. Pigem vastupidi, sest sellisel kihil on tegelikult palju eeliseid:

  • näeb atraktiivne välja
  • on vett läbilaskev
  • pidurdab umbrohu kasvu
  • on lihtne hooldada
  • on püsiv ja seda ei pea regulaarselt välja vahetama

Katmiseks sobib erinevat tüüpi erineva tera suurusega killustik. Värviline või valge killustik (Amazonis 338,00 €) (viimast tuntakse ka marmorkruusa) ja ka must kvartskruus on poodides saadaval praktilistes pakendites vahemikus 1-25 kilogrammi.

Kas kruusakihi alla saab asetada fooliumi või fliisi?

Hoia puukihil olev kruusakiht võimalikult õhuke - viiest sentimeetrist piisab täiesti - ja ärge mingil juhul pange alla fooliumi või fliisi! Puuketas peaks jääma vett ja toitaineid läbilaskvaks, muidu ei saa puud enam varustada. Veekindlaid materjale (nt sillutuskive) tohib kasutada ainult puuketta ümber piirdena.

Milliseid materjale saab veel puuketta katmiseks kasutada?

Kruusa asemel on puuketta katmisel kasulikuks osutunud ka paljud muud materjalid. Nende hulka kuuluvad näiteks:

  • kooremultš
  • Puiduhakke
  • Põled
  • Murulõikus
  • Telliskivipuru
  • Kivigraanulid

Looduslikud materjalid nagu kooremultš, põhk või niidetud muru lagunevad pinnases ja annavad seega puule regulaarselt lisatoitaineid. Nende puuduseks on aga see, et neid tuleb iga paari kuu tagant välja vahetada. Koormultšil on ka omadus mulda aja jooksul hapestada. Seetõttu ei tohiks happetundlikke puid kooremultšiga multšida.

Kas peaksite puuketta istutama?

Loomulikult võib puuketast ka istutada, kuigi iga taime selleks kasutada ei saa. Selleks sobivad vaid vähenõudlikud (s.t. vähe vett ja toitaineid vajavad) ning vähese juuresurvega liigid. Neid ei tohiks ju panna puuga konkurentsi ja röövida sellelt vett ja toitaineid. Eriti sobivad on madalad pinnakattetaimed või sibulakujulised taimed, näiteks paljud kevadised õitsejad.

Sobivad liigid on ka:

  • Balkani kurereha (Geranium macrorrhizum)
  • Ivy (Hedera helix)
  • Haldjalilled (Epimedium)
  • Viinka (Vinca minor)
  • Hiblev kuslapuu (Lonicera pileata)
  • Päkapikuhostad (Hosta minor)

Enne istutamist pööra tähelepanu sellele, kui tugev alt puu on varjutatud ja vajadusel vali varjutaluvad liigid.

Kui suur peaks olema puuketas?

Vilja- ja ilupuude puhul peaks puuketta läbimõõt olema umbes üks meeter. Suurte puude puhul on aga oluline jälgida, et nende ümber ei oleks sillutist või et maapind ei oleks muul viisil tihendatud. Vastasel juhul võib tekkida probleeme juurtega, mis levivad aastatega ja tõstavad näiteks asf alteeritud radu. Siin on parem idee näiteks muruvõred.

Nõuanne

Ära istuta puid värskelt istutatud puudele

Olge värskelt istutatud puudega ettevaatlik: puuketta saate istutada kõige varem pärast viieaastast seismist. Enne seda on noored puud veel liiga tundlikud juurekonkurentsile.

Soovitan: