Püsikud on hobiaednike seas väga populaarsed tänu oma püsikule ja sageli muljetavaldavatele lilledele. Kuid millised liigid tegelikult eksisteerivad?
Mis tüüpi püsililli on olemas?
Püsililled on mitmekesised ja neid saab jagada heitlehiseks, igihaljasteks, suurteks, väikesteks, põlistaimedeks, eksootilisteks, nõudlikeks, kergesti hooldatavateks, mürgisteks, mittetoksilisteks, suvekindlateks, vastupidavateks, dekoratiivseteks, lõhnavateks, puuviljadeks, köögiviljadeks, vürtsi, Liigitage sõnajalgu, lagendikke, puittaimi ja metsa püsililli. Oma rolli mängivad ka õitsemise aeg, sagedus, värv ja asukoht.
Püsililled lühiportreel
Huvitav: mõiste "püsik" ei pärine botaanikast. Seda kasutatakse peamiselt aianduses.
Püsikud on rohtsed seemnetaimed ja sõnajalad. Need on taimed, mille maapealsed osad ei puitu. See on oluline erinevus puittaimedest (puud, põõsad).
Püsililled on saadaval lillede, sõnajalgade, köögiviljade, ronitaimede, maitsetaimede, roositaimede, tiigitaimede (veetaimede) ja toataimedena.
Lehistel püsililledel surevad kasvuperioodi lõpus maapealsed osad ära. Ületalve toimub tavaliselt mugulate, risoomide või sibulate kaudu. Seejärel tärkavad taimed uuel kasvuperioodil uuesti. Igihaljad püsililled ei eemalda oma maapealseid taimeosi kasvuperioodi lõpus (nt maapinnaga püsililled).
Püsililled mängivad kiviktaimla ja aiakujunduses olulist rolli. Neid kasutatakse ka poti- või konteinertaimedena rõdul või terrassil.
Märkus. Suure valiku püsililleseemneid ja mitmeaastaste taimede sortimente leiate puukoolidest, aianduskeskustest ja (veebi) taimede saatmisest.
Püsilillede tüübid lühid alt
Püsililled võib sisuliselt jagada järgmisteks tüüpideks:
- lehtpuud versus igihaljad/talihaljad püsililled
- suured/kõrged versus väikesed/madalad püsililled
- väikeselehelised versus suurelehised püsililled
- kohalikud versus eksootilised püsililled
- nõudlikud versus kergesti hooldatavad püsililled
- mürgised versus mittemürgised püsililled
- suvekindlad versus talvekindlad püsililled
- Dekoratiivsed püsililled (nt silmatorkavate lehtedega õitsemise ja lehestikuga püsililled – kuju, mustri, värvi poolest)
- lõhnavad püsililled (nt lõhnavad lilled ja maitsetaimed)
- Puuviljad ja viljataimed
- Köögiviljad mitmeaastased taimed (nt seller)
- Vürtsed mitmeaastased taimed (nt kulinaarsed ürdid, looduslikud ürdid, salatiürdid)
- Sõnjajala mitmeaastased taimed
- Avamaa puit- ja metsapüsililled
Lille järgi jagamine
Püsililli saab eristada ka õieomaduste järgi:
- Õitsemine jah/ei: õitsevad versus mitteõitsevad sordid
- Kestus: lühiajalised versus pikaõielised püsililled
- Sagedus: üks kord aastas versus kaks korda õitsevad (remontant) püsililled
- Aeg: suvi versus talvel õitsevad püsililled (kevadel, suvel, sügisel õitsevad)
- Värv: näiteks sinised, kollased või valged õitsevad püsililled
Jagamine asukoha/asukoha järgi
Püsililli on võimalik eristada ka nende asukoha või kasutuskoha järgi:
- alpikanna püsililled (nt alpikillid)
- Peenrad püsililled
- Kalmistu püsililled (nt haualilled)
- ronimispüsililled
- Soodushinnaga püsililled
- Rockery püsililled
- Veepüsililled/tiigipüsikud
Põhimõtteliselt saate eristada ka päikeselise, osaliselt varjulise või varjulise kasvukoha püsililli.
Märkus. Üheaastaseid ja püsililli pole mõtet jagada, kuna mitmeaastased taimed on määratluse järgi mitmeaastased rohttaimed.
