Hiilased võivad olla probleemiks, eriti majas ja selle ümbruses. Aga ka aias. Eriti kui nad pesitsevad maapinna lähedal ja võivad tekkida ohtlikud üllatusmomendid. Siin on mõned näpunäited, kuidas maa sees oleva herilasepesaga toime tulla.
Kuidas toime tulla herilastega mullas?
Maapealsed herilased on tavaliselt saksa või tavalised herilased, kes pesitsevad hiirte või muttide mahajäetud urgudes. Mullaherilasepesa ohutuks ja loomasõbralikuks kohtlemiseks tuleks ala piirata ja taluda herilasi sügiseni, enne kui nad uuesti kaovad.
Maas pesitsevate herilaste tüübid
Heilastel on olenev alt liigist oma sigimispaikade suhtes erinev eelistus. Need, kes hooajaliselt maas pesitsevad, on peamiselt:
- Saksa herilased
- Hiilased
Need lühipealised herilaste liigid varieeruvad igal aastal vastav alt asukohavalikule – näiteks on nende seas väga populaarsed ka pööningud, õõnsad puutüved või kivihunnikud. Kui noor kuninganna valib kevadel pesapaiga aiamullas, on tavaliselt tegemist hiirte või muttide mahajäetud uruga.
Kahjuks on saksa- ja harilikud herilased ka need, kes meile, inimestele, kõige ohtlikumad olla. Võrreldes enamiku teiste herilaseliikidega ei karda nad meid ega kõhkle oma nõela kasutamast kohe, kui tunnevad end ohustatuna. Nad moodustavad ka kõigi sotsiaalsete herilaste liikide suurimad kolooniad ja on seetõttu ohtlikud lihts alt oma arvukuse tõttu.
Tavaliselt võivad aiamullas oleva herilasepesa sisse-välja kubisevad loomad kergesti avastada. Kui veab, juhtub ka nii, et märkad seda alles peale astudes – ja sellel võivad muidugi olla halvad tagajärjed korraga mitme valuliku õmbluse näol.
Kuidas kolooniaga toime tulla?
Muldherilase pesa eemaldamine pole nii lihtne ja see tuleks jätta professionaalide hooleks. Lihtsaim ja keskkonna- ja loomasõbralikum, aga ka teie jaoks kõige odavam lahendus on taluda. Piirake pesa ümbrus kinni, et keegi sinna ei satuks. Sügisel kadus herilaste koloonia igatahes jälle.
