Heilastele meeldib otsida pesitsemiseks kaitstud nišše. Väikesed vahed looduslikus kiviseintes või isolatsiooniõõnsused on neile ideaalsed kasvukohad. Nende asustamine võib aga meid, inimesi, häirida. Siiski ei ole alati soovitatav neid minema ajada.
Kuidas müüritises herilastest lahti saada?
Müüritises herilastest vabanemiseks on oluline esm alt kindlaks teha kahjustatud herilaseliik. Üksikuid liike, nagu savi- või potiherilased, võib ignoreerida, samas kui sotsiaalsete herilaste liikidega, nagu saksa- või harilikud herilased, tuleb olla ettevaatlik. Kuid sissepääsuavasid ei tohiks kunagi sulgeda.
Probleemilised ja probleemideta lahendused
See, kas müüritises pesitsevad herilased on inimestele või hoone konstruktsioonile kriitilise tähtsusega, oleneb vastavast olukorrast. Siin esinevad erinevad herilaste liigid nõuavad erinevaid pesitsustingimusi ja seetõttu asuvad elama erinevat tüüpi müüritistesse. Näiteks need, mida nad peavad teretulnud varjupaikadeks, on järgmised:
- Lünkad looduslikus kiviseintes
- Tühjad vundamendi müüritise ja välisvoodri vahel
Mörditamata või osaliselt mördimata kareda loodusliku kiviseinte vahel olevate väiksemate vahede korral tuleks kütta eelkõige üksikuid herilaseliike. Nende hulka kuuluvad näiteks savi- või potiherilased. Looduslikust kivimüüri pragudest leiavad nad ideaalse ruumi ja kaitsetingimused oma suhteliselt väikestele pesadele, mis koosnevad vaid käputäiest pesitsuskambritest.
Sellisel juhul on kõige parem oodata lihts alt sigimisfaasi, mis kestab nagunii ainult kevadest sügiseni. Reeglina ei saa kiviaed pesast olulisi kahjustusi ja üksikud inimesed häbeliku herilase üksikud loomad ei tohiks samuti suuremat tüli teha.
Sotsiaalherilaseliikidega, eriti saksa ja hariliku herilasega, on olukord teistsugune. Need on liigid, mida enamik meist tunneb tüüpiliste herilastena, sest erinev alt teistest herilaseliikidest otsivad nad inimese lähedust. Need sotsiaalsed herilased moodustavad suuri kolooniaid ja vajavad seetõttu oma pesade jaoks rohkem ruumi. Kuna tegemist on ka nn tumedate koobaspesitsejatega, pakuvad vundamendi müüritise ja elamute välisvoodri vahele soojustuseks ette nähtud õõnsused neile parimad pesitsustingimused.
Kui siin pesitsevad herilased, on see probleemsem. Sest kui pesa on suur ja herilased segavad, on sinna raske ligi pääseda. Soojustusmaterjal ja müüritis on üsna vähe kahjustatud ning pärast hooaega on koloonia kadunud. Kui vana pesa õõnsusse jääb, siis vaev alt, et järgmisel aastal sinna teisi herilasi elama hakkab.
Mida te ei tohiks teha, on sulgeda sissepääsuavasid. See paneb herilased asjatult piinlema ja üritavad end ka läbi isolatsioonimaterjali välja süüa – nii kipuvad materjali kahjustused suurenema ning võite sulgeda ka seinakonstruktsiooni jaoks olulised ventilatsiooniavad.
