Põlendavad toasõnajalad on populaarne roheline kaunistus kodusesse elutuppa või heledasse vannituppa. Õige hoolduse korral näevad enamasti troopikast pärit liigid väga ahvatlevad välja ja on ka väga pikaealised - sellist toasõnajalga saab probleemideta kasvatada mitukümmend aastat. Selles artiklis räägime teile, kuidas neid veidraid taimi õigesti hooldada ja istutada.
Kuidas toasõnajala eest õigesti hooldada?
Toasõnajalad on kauakestvad atraktiivsed taimed, mis sobivad hästi eluruumidesse. Veenduge, et teil oleks valgusküllane kuni osaliselt varjutatud asukoht, kõrge õhuniiskus ja sobiv aluspind. Regulaarne kastmine ja aeg-aj alt väetamine soodustavad nende kasvu ja tervist.
Päritolu ja levik
Sõnajalgu leidub kõikjal maailmas: teada on umbes 12 000 erinevat liiki, millest enamik on pärit maailma troopilistest piirkondadest – kogu Euroopas on levinud vaid umbes 170 liiki. Atraktiivsetel taimedel on aga üks ühine joon: väheste eranditega eelistavad nad tüüpiliste puuelanikena niisket ja varjulist kasvukohta. Sõnajalataimed on Maal levinud väga pikka aega: vanimad leiud pärinevad Devoni ajast ja on dateeritud umbes 400 miljoni aasta tagusesse aega. Väga pikale ajaloole vaatavad tagasi ka toasõnajalad, mida meile meeldib elutoas või vannitoas kasvatada. Enamik potis kasvatamiseks müüdavaid liike on pärit troopilistest ja subtroopilistest vihmametsadest ega ole seetõttu vastupidavad.
Välimus ja kasv
Erinevad toasõnajalgade tüübid on väga erineva välimusega. Iseloomulikud lehelehed võivad olenev alt liigist ja sordist olla vaid 20 sentimeetrit või kuni pooleteise meetri pikkused. Tüüpiline on ka paljunemisviis: sõnajalad moodustavad lehtede alakülgedele eoskapsleid, millest nad praktiliselt ise läbi külvavad. Küpsed eosed ilmuvad mõnikord aknalauale peene tumeda pulbrina. Õisi ja seemneid aga ei moodustu, mistõttu on tegemist puht alt lehestikuga taimedega.
Toksilisus
Sõnajalg on meil levinud kõige mürgisem sõnajalaliik. Nagu seegi, on siseruumides kasutatavad sõnajalad inimestele ja loomadele mürgised ning seetõttu tuleks neid paigutada nii, et lapsed ja lemmikloomad ei pääseks taimedele ligi. Ainuüksi selle puudutamine ei põhjusta mingeid sümptomeid, kuid roheliste lehtede söömine võib põhjustada tüüpilisi mürgistuse sümptomeid, nagu oksendamine, kõhulahtisus ja iiveldus. Arsti poole tuleb pöörduda kohe.
Milline asukoht sobib?
Toasõnajalg tunneb end kõige mugavam alt valgusküllases kuni osaliselt varjulises, kuid mitte otseselt päikeselises kohas. Enamik liike on ka tuuletõmbuse ja temperatuurikõikumiste suhtes üsna tundlikud, mistõttu tuleks vältida nende paigutamist sageli avatava akna või ukse lähedusse. Vihmametsa elanikena vajab enamik toasõnajalgu ka kõrget õhuniiskust ja seetõttu on neid kõige parem hoida valgusküllases vannitoas.
Substraat
Toas asuvate sõnajalgade jaoks on kõige parem valida hästi kuivendatud, lahtine ja huumusrikas substraat. Võimalusel ostke kindlasti kompostipõhine, kuna turvas on erinevatel põhjustel halb valik – isegi kui need mullad on odavamad. Sega huumusmuld savigraanulite või paisutatud saviga, et parandada läbilaskvust ja vältida vettimist kohe alguses.
Istutamine / Ümberistutamine
Pange siseruumides olev sõnajalg kohe pärast ostmist värskesse substraati ja suuremasse potti – taimed on tavaliselt liiga väikestes istutuskastides, mistõttu on nende kiirest teisaldamisest kasu. Noored sõnajalad tuleks istutada suuremasse anumasse iga aasta kuni kahe aasta tagant, vanemad saavad ainult värsket substraati. Hea drenaaž on hädavajalik, et liigne kastmisvesi saaks takistamatult ära voolata.
Sisesõnajala kastmine
Kuigi toasõnajalgadele vettimine ei meeldi, ei talu nad ka kuiva juurepalli - seega tuleks võimalusel vältida nii püsiv alt niisket kui ka kuivanud substraati. Kõige parem on taime kasta siis, kui pealmine poimulla kiht on kuivanud – ja siis aeglaselt ja põhjalikult. Valage aegunud kastmisvesi viivitamatult istutusnõust või alustassist välja. Aeg-aj alt saab taime ka sukelduda, st. H. Aseta juurepall (taimepotti!) mõneks minutiks veega täidetud ämbrisse. Seejärel laske sellel hästi nõrguda.
Väetage siseruumide sõnajalgu korralikult
Kui toasõnajalg istutatakse igal aastal värskesse huumusrikkasse substraati, pole lisaväetamine põhimõtteliselt vajalik. Kui see nii ei ole, varustage taime väikese doosiga rohelistele taimedele mõeldud vedelväetisega iga 14 päeva järel aprillist oktoobrini. Talvel väetamist ei toimu.
Lõika siseruumides olev sõnajalg õigesti
Toasõnajalad on raiemeetmete suhtes üsna vähetundlikud ja taluvad neid üldiselt väga hästi. Mõnda elujõulist liiki saab sihipärase pügamisega kompaktsena hoida; samuti tuleks võimalikult kiiresti eemaldada pruunid ja kuivanud lehed. Vanematele isenditele tuleb kasuks ka suurem pügamine ja seejärel tärkavad paljud värsked võrsed – taimed on noorenenud, nagu aednik seda nimetab.
paljundage siseruumides sõnajalgu
Vanema toasõnajala saab hõlpsasti paljundada, jagades. Kuid eoseid kandvaid lehti saab kasutada ka uute taimede kasvatamiseks. Siiski on vaja palju kannatust, sest noorte sõnajalgade äratundmiseks võib kuluda kuni aasta. Ja see töötab nii:
- Lõika ära küpsete eostega lehed
- Aseta see paberile ja jäta kaheks päevaks sooja kohta seisma
- täitke madal anum kasvusubstraadiga
- niisutage seda hästi
- Laota sellele eosed
- Katta anum kile või muu sarnasega
- ase kuivas ja soojas kohas
- Hoidke aluspind pidev alt kergelt niiskena
- ventileerige iga päev, et vältida hallituse teket
Umbes kolme kuu pärast – kui see toimis – tekib aluspinnale rohekas kate. See pole hallitus, vaid pigem sõnajala seemikud. Need on aga sellistena äratuntavad alles mõne kuu pärast.
Talvinemine
Talvel pole enamiku liikide jaoks spetsiaalseid hooldusjuhiseid, välja arvatud niiskus. Kütteperioodil on õhk eriti kuiv, mistõttu tuleks selle vastu võidelda niisutaja või muu sarnasega.
Haigused ja kahjurid
Haiguste ja kahjurite osas on siseruumides kasutatavad sõnajalad üsna robustsed, kui nende eest korralikult hoolitseda. Tüütud leheimejad nagu ämbliklestad, soomusputukad ja lehetäid ilmuvad tavaliselt alles siis, kui taim on liiga kuiv.
Nõuanne
Paljusid siseruumides asuvaid sõnajalgu saab hüdropoonikas väga hästi hoida, nii et hoolduskulu väheneb veelgi.
Liigid ja sordid
Toasõnajalad on dekoratiivsed ja – korraliku hoolduse korral – kauakestvad toataimed. Siin tutvustame kõige ilusamaid elutubade jms tüüpe.
(Rippuv) Mõõgasõnajalg
Mõõksõnajala on kasvatatud väga pikka aega: algselt Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia troopilistes piirkondades pärinev sõnajalg on nautinud kodus ja aias suurt populaarsust juba 200 aastat. Tegemist ei ole ühe liigiga, vaid perekonnaga, mis koosneb umbes 30 erinevast liigist, mis omakorda kuuluvad mõõk-sõnajalaliste sugukonda (bot. Nephrolepidaceae). Tuppa sobib eriti hästi tuntud püstine mõõksõnajalg (bot. Nephrolepis ex altata), mis näeb oma kuni 150 sentimeetri pikkuste sulgjate heleroheliste lehtedega äärmiselt dekoratiivne välja. Olenev alt sordist kasvavad lehed püsti kuni veidi üleulatuvad ja võivad olla käharad, lainelised või keerdunud. Levinud on ka nöörlehine mõõksõnajalg (bot. Nephrolepis cordifolia), millel on siledamad lehekesed. Mõlemad liigid on eriti tõhusad muljetavaldava pasjansina rippkorvides või taimesambadel.
neiukarva sõnajalg
Neitsikarva sõnajalg (bot. Adiantum raddianum) on õrna ja õrna välimusega, millele aitavad oluliselt kaasa lugematud värsked rohelised ja väga peened lehed õhukestel, läikivatel ja mustjaspruunidel varrelehtedel. Algul püsti ja hiljem üle ulatuvad sulelehed võivad olla kuni 50 sentimeetrit pikad ja lasevad vett lihts alt maha veereda. Neitsikarva sõnajalgu leidub kõikjal maailmas, mõned liigid on kodus isegi Alpides. Toas sõnajalgadena kasvatatavad sordid on aga kõik troopilist päritolu ega ole seetõttu vastupidavad. See taim tunneb end kõrge õhuniiskuse tõttu kõige mugavam alt valgusküllases vannitoas.
staghorn sõnajalg
Imeliku välimusega hirvesarved (bot. Platycerium) vastab oma nimele: kuni ühe meetri pikkused rohelised lehed hargnevad aastatega nagu hirvesarved. Alumiste külgede eoskapslid moodustavad liigile iseloomulikke suuri, tumepruune ja silmatorkavaid alasid. Kõrbesõnajalal arenevad ka nn mantellehed, mis muutuvad pruuniks ja surevad mõne aja pärast. Kõrbesõnajalg on kodune peaaegu kõigis maailma troopilistes metsades, kus ta kasvab epifüütiliselt (s.t. istumatult) džunglihiiglaste tüvedel või oksahargidel. Elutoas on atraktiivne taim eriti efektiivne rippuvates korvides ning tänu lehtede vahasele pinnale tunneb end mugav alt ka kuivas siseõhus. Need kaitsevad taime kuivamise eest. Sel põhjusel ei tohiks hirvesõnajala pritsida nagu teisi siseruumides kasutatavaid sõnajalgu. Selle asemel kasta see kord nädalas umbes veerandtunniks leigesse vette.
Nööpsõnajalg
Nööpsõnajalg (bot. Pellaea rotundifolia), tuntud ka kui karusnahk, ei näe esmapilgul sugugi sõnajala moodi välja: Kus võiks oodata õrnu lehte, liik, mis kuulub karusnahaliste sugukond (bot. Sinopteridaceae), on paksude, nahksete ja läikivate lehtedega. Need on võrsudes punaka värvusega ning asuvad tumedatel ja roomavatel lehtedel, mille pikkus on vaid kuni 20 sentimeetrit. Nööpsõnajalg erineb teistest toasõnajalgadest ka oma muude omaduste poolest: vajab suhteliselt valgusküllast kasvukohta, vajab vähe kastmist ning on kuiva siseõhu ja tavalise kraanivee suhtes üsna tundetu.
Pesasõnajalg
Elegantsel pesasõnajalal (bot. (Aspenium nidus) on kuni 100 sentimeetri pikkused ja 15 sentimeetri laiused lehelehed, mis kõik kasvavad taimestiku keskpunktist ja moodustavad selle keskel lehtrilaadse roseti - "pesa". Läikivad lehed on jagamata ja enamasti dekoratiivselt lainelised. Pesasõnajala eelis ei seisne aga mitte ainult ilusas välimuses, vaid ka selles, et ta tuleb toime väga vähese valgusega. Taim sobib seetõttu ka pimedasse kasvukohta, kuid vajab aastaringselt sooja kohta, kus on vähem alt 18 kraadi sooja ja kõrge õhuniiskus. Lisaks on pesasõnajalal suur veevajadus ja teda ei tohiks kasta ainult regulaarselt, vaid ka aeg-aj alt. Selleks kasutage madala lubjasisaldusega vett, näiteks vihmavett või filtreeritud kraanivett.
