Traditsioonilises juurviljaaias kulgeb peenraridade vahelt keskelt lai hea kõvakattega peatee. See ühendab köögiaeda nii teiste aiaosadega kui ka maja ja/või aiakuuriga. Peenarde vahelt kulgevad kitsad külje- ehk hooldusrajad, mis on mõeldud aiahoolduse võimaldamiseks või lihtsamaks muutmiseks. Et saaksite iga juurviljalappi optimaalselt varustada, tuleb ka rajad õigesti planeerida.
Kuidas planeerite köögiviljaaias optimaalselt radu?
Köögiviljaaedade planeerimisel peaksid põhiteed olema 90-120 cm laiused ja kõrv alteed 30-40 cm laiused. Põhiteed võib sillutada plaatide, sillutuskivide või kruusaga, kõrv alteed aga lihts alt sillutada või katta kooremultšiga.
Planeeri marsruudid optimaalselt
Standardsed köögiviljapeenrad on tavaliselt umbes 100–120 sentimeetrit laiad, 150–200 sentimeetrit pikad ja ristkülikukujulised. Need mõõtmed tagavad, et aednik jõuab hõlpsasti peenra igasse kohta. Voodihooldust teostatakse kitsast hooldusteest, mille laius peab olema vaid 30–40 sentimeetrit. Enamasti on teerada nii lai kui aedniku kaks jalga kõrvuti, kuna aednik tallab kevadel teed lihts alt vastav alt vajadusele. Põhitee peaks seevastu olema vähem alt 90–120 sentimeetrit lai, et pakkuda käru- või käsiveokile piisav alt liikumisvabadust ning ruumi koristuskorvide või väetisekottide paigutamiseks.
Loo õigesti põhi- ja kõrvalmarsruudid
Lisaks põhiteele ja peenardevahelistele hooldusteedele on soovitatav luua ka ühenduskoridorid, mis võimaldavad ligipääsu näiteks kompostihunnikusse, tööriistakuuri või kasvuhoonesse. Need teed peavad olema vaid 60–80 sentimeetrit laiad.
Parandage põhimarsruute
Põhiteed on kõige parem sillutada tahvlite, sillutuskivide või kruusa või kruusaga. Nendele teepindadele tuleks paigaldada ka 20–30 sentimeetri paksune kruusast või jämedast kruusast aluskonstruktsioon (drenaaži- ja tasanduskihina). Tampi aluskonstruktsioon nii tugevasti kui võimalik, et pind ei saaks libiseda. Plaatide või sillutise puhul on umbes viie sentimeetri paksune liiva- või peenkillustiku kiht; Maapind tuleb seetõttu kaevata vastava sügavusega. Kruusa- ja kruusateedel võib aluskonstruktsiooni kohal olev juurekaitsefliis takistada umbrohtude kasvu. Pinnad tuleks laotada mõlem alt poolt kerge kaldega, et hiljem ei jääks radadele lompe.
Kõrv alteed ja hooldusrajad
Peenardevaheliste külgteede jaoks piisab 30–40 sentimeetri laiusest. Nad lihts alt tallavad need rajad maha või katavad kooremultšiga, mida aga tuleb tihedamini uuendada. Eriti kasulikuks on osutunud puidust, plastist või metallist valmistatud kitsad astmerestid (Amazonis 30,00 €). Kruus või kruuskate nagu põhirajad nõuab veidi rohkem pingutust.
Nõuanne
Madal voodipiir on eriti kasulik sillutamata teedega vooditele. See tagab, et viljakas pinnas jääb peenraaladele ja umbrohtude tungimine on väiksem.
