Enne esimeste taimede istutamist tuleb tagada kasvuhoonele optimaalne pinnas ning täpselt doseeritud huumuse-, komposti- ja muude ainete lisandid üks olulisemaid kasvutingimusi. Aiaomanikel tasub eelnev alt läbi viia põhjalik mullaanalüüs.
Milline muld sobib ideaalselt kasvuhooneks?
Kasvuhoone optimaalne pinnas koosneb koorehuumuse, aiakomposti ja aiamulla või puidukiu segust, et tagada mulla hea struktuur, juurte läbitungimine ja toitainetega varustamine. Mullaanalüüs aitab määrata mulla täpset seisundit ja vältida alatoitlust.
Kuigi klaasi all kasvavate taimede juured pole nähtaval ja kasvavad maa all, on kasvu ja heaolu jaoks olulised muld, kompost, substraadid ja kasvuhoones kasutatav muld. Ärge unustage, et väga tervislikusmullas elab palju kasulikke olendeid, kes mängivad olulist rolli taimede tervislikus kasvatamises.
Muld kasvuhoonete ja mullaviljakuse tagamiseks
Põhimõtteliselt ei erine kasvuhoonetaimede mullad avamaal kasvatatavatest. Erinevuse teevadkõrgemad mullatemperatuurid klaasi või fooliumi all, mis võimaldavad mullakomponentide lagunemis- ja muundumisprotsessil palju kiiremini kulgeda. Mulla viljakust iseloomustavad peamiselt:
- kuus pH väärtuse taset (neutraalsest kuni äärmiselt happeliseni);
- mulla juurduvus kasvuhoone jaoks;
- mulla võime hoida õhku ja vett;
- Maa soojenemine;
- toitainete sisaldus ja pidev kättesaadavus;
Mullaanalüüs kui produktiivse istutamise alus
Aedaedadest võetud mullaproovide laboratoorsed uuringud jõudsid järeldusele, et suurem osa muldadest on kaaliumi, fosfori ja k altsiumiga üleküllastunud. Põhjus: Kompost, sõnnik, lubi ja mineraalväetised tähendavad, et mullas on palju rohkem toitaineid, kui taimed ära suudavad kasutada. Seetõttu on soovitatav lasta laboris teha mullaanalüüs, mis kajastab kasvuhoone mulla tegelikku seisukorda ja aitab välistada hilisemate taimede alatoitlust. Proovid (kokku 500 grammi ja hästi segatud!) on soovitav võttakümme erinevast kasvuhoone kohast
Isetehtud muld kasvuhoonesse
Kui laboriproovi tulemus viitab mulla üldisele heale struktuurile, saate substraate ja muid lisandeid lisades lihts alt ise kasvuhoonemulda valmistada. Järgmises ülevaates on mõned näited:
| Kunst | Segu |
|---|---|
| Turbavaba taime/potimuld | 25% koorehuumus, 25% aiakompost, 50% aiamuld või: 35% puidukiud, 30% koorehuumus, 25% aiakompost, 10% savi |
| Külvimuld | 1/3 küpset komposti (kompostimuld), 1/3 pestud kvartsliiva (0 kuni 3 mm), 1/3 turvast |
| Alpitaimede muld | 1/3 küpset komposti (kompostmuld), 1/3 head aiamulda, 1/3 turvast - võimalik, et liivaga |
| Kaktusemuld | 1/3 liiva, 1/3 laavat või primaarset kivimitera või paisutatud savi graanuleid, 1/3 tavalist pinnast |
| Muld pistikute paljundamiseks | 1/2 turvast, 1/2 pestud kvartsliiva |
| Istuta / potimuld | 1/3 küps komposti (kompostmuld) või koorehuumus, 1/3 head aiamulda, 1/3 turvast |
Allikas: “Väike kasvuhoone – tehnoloogia ja kasutus” Verlag Eugen Ulmer, 70599 Stuttgart
Nõuanne
Samuti saab kasvuhoone mulda teatud ajavahemike järel lihts alt parandada, istutades vahepeal haljasväetistaimi. Eriti häid väärtusi saab saavutada spelta, oa, lutserni ja talivikiga.
