Ega asjata kutsuta seda lillede kuningannaks: roosi ilu on inimesi lummanud tuhandeid aastaid. Olenev alt loendamisest on maailmas 100 kuni 250 erinevat tüüpi roose, mis liigitatakse botaaniliselt peamiselt looduslike ja kultuurrooside hulka. Sortide mitmekesisus on seevastu juhitamatu.
Millised on roosi kõige olulisemad omadused?
Roos on roosiliste sugukonda kuuluv perekond, kuhu kuulub 100–250 liiki. Ta on pärit parasvöötmest ja subtroopilistest vöönditest, sellel on eri värvi ja kujuga efektsed, enamasti lõhnavad lilled ning ta eelistab päikesepaistelisi kasvukohti, kus on toitainerikast läbilaskvat pinnast. Roosid ei ole mürgised ning on teadaolev alt ravim- ja lõhnataimed.
Roos lühid alt
- Perekond: roosid (roosa)
- Perekond: Rosaceae
- Liik: 100 kuni 250 erinevat looduslikku ja kultiveeritud vormi
- Päritolu ja levik: olenev alt liigist parasvöötme ja subtroopilised vööndid, eriti Pärsia
- Kasvukõrgus: mõnest sentimeetrist (kääbusroosid) kuni mitme meetrini (roniroosid ja ronimisroosid)
- Tüüpilised tunnused: suvine roheline, viielehelised lehed, ogad tüvel, oksad ja oksad, õied sageli lõhnavad
- Asukoht: päikeseline kuni osaliselt varjuline, õhuline
- Muld: toitaineterikas huumus, läbilaskev, soovitav alt savi sisaldav
- Lill: palju erinevaid värve, kujundeid ja suurusi
- Lillevärvid: enamasti punane, roosa, valge, kollane või lõhe või aprikoos; mõned sordid on kahevärvilised
- Lillesuurused: suured üksikud õied (nt roosid) või väiksemad õied kobarates (nt floribunda roosid)
- Lillekujud: ühe-, pool-, kahe- või tugev alt kahekordne
- Õitsemisaeg: enamik kultiveeritud sorte õitseb juunis/juulis, metsroosid õitsevad tavaliselt mais
- Õitsemise kestus: eristatakse ühe- ja korduva õitsemisega sorte
- Viljad: mõnel roosil (eriti metsikutel roosidel) arenevad kibuvitsamarjad
- Lehed: viiekordsed sulgjad lehed
- Kasutamine: iluaedadesse ja konteineritesse, ravim- ja lõhnataimena
- Mürgisus: ei
- Talvekindlus: olenev alt liigist ja sordist väga erinev
Roosi lugu
Roose aretasid tõestatult sumerid – üks esimesi inimtsivilisatsioone: vanim teadaolev roosikujutis on 4000 aasta vanusel Sumeri savitahvlil. Igatahes peetakse Eufrati ja Tigrise vahelist maad roosi hälliks, sest tõenäoliselt aretati siin esimesed aedroosid, mis lõpuks Vana-Kreeka kaudu ka mujale Euroopasse levisid. Alates 1780. aastast hakkasid kaubalaevad Hiina aedadest roose koju tooma. Need roosid pärinesid kahest looduslikust liigist: hiiglaslik roos, suurte kollaste õitega hiiglaslik ronija, ja Rosa chinensis (hiina roos), mis leiti Jangtse jõe Ichangi kurust. Sellest ajast alates on aretatud ja ristatud Euroopa ja Hiina roose, mille tulemuseks on tohutu valik vanu ja uusi roositüüpe.
Nõuanne
Roose saab nende mitmekülgsuse tõttu kasutada väga erinevatel eesmärkidel. Põõsaid ei saa istutada mitte ainult aiapeenardesse või pottidesse, vaid kasutada neid ka pinnaskattena või pergolate vms haljastamiseks.
