Nartsisside suurejoonelised ja säravad õied on kevade sõnumitoojate hulgas, mis suudavad suhteliselt vähese hooldusega aia lillemereks muuta. Kuid näiliselt kõikjal esinevate taimede, nagu nartsiss, mürgisust alahinnatakse sageli.
Kas nartsissid on mürgised?
Lihavõttekellad on mürgised, kuna sisaldavad alkaloide, nagu lükoriin, k altsiumoksalaate ja hemantamiin. Tarbimisel võivad tekkida oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, südame rütmihäired ja halvatus. Laste ja lemmikloomade läheduses tuleb olla eriti ettevaatlik.
Koostisained ja nende kontsentratsioon nartsissides
Nartsiss ehk kollane nartsiss sisaldab muuhulgas erinevaid alkaloide nagu lükoriin, k altsiumoksalaate, hemantamiin ja erinevaid mõruaineid. Need on jaotunud kogu taimes, kuid suurim kontsentratsioon on sibulates. Loodusmeditsiinis kasutatakse neid aineid homöopaatilises koguses bronhiidi ja kõhulahtisuse raviks, kuid seda tohivad teha ainult meditsiinitöötajad.
Mürgiste ainete mõju inimestele ja loomadele
Nartsissi lehtede materjal ja sibulad võivad tarbimisel inimestel ja loomadel põhjustada järgmisi tagajärgi:
- oksendamine
- kõhulahtisus
- Kõhuvalu
- Südame rütmihäired
- Paralüüsi sümptomid, millele järgneb kollaps
Kuna isegi väikesed kogused, mida lapsed ja koerad tarbivad, võivad lõppeda surmaga, ei tohiks nad nartsisside istutamise ajal sibulate juurde pääseda. Kui kahtlustatakse mürgitust taimeosade või nartsissi sibulaga, tuleks esm alt manustada palju joogivett ja aktiivsütt (Amazonis 7,00 €). Seejärel peaks arst mürgi maotraktist võimalikult kiiresti eemaldama.
Ettevaatusabinõud nartsisside käsitsemisel
Kuna nartsisse müüakse sageli ka lõikelilledena, siis tasub laste ja lemmikloomadega olla ettevaatlik lillevaasis leiduva mürgise vee suhtes. Pärast õitsemise ajal puudutamist piisab käte põhjalikust pesemisest, et oht ära hoida. Siiski kogevad lillemüüjad mõnikord pärast intensiivset kokkupuudet taimemahlaga nahaärritust/dermatiiti.
Nõuanne
Suurim oht nartsisside puhul on kogemata tarbimine, kuna lillesibulad aetakse segamini söögisibulatega. Seetõttu ei tasu niigi vastupidavaid sibulaid pärast õitsemist välja kaevata ning keldris söögisibulate kõrvale hoiustada.
