Jahukaste – oht saialilledele

Sisukord:

Jahukaste – oht saialilledele
Jahukaste – oht saialilledele
Anonim

Saialillel, botaaniliselt tuntud ka saialille nime all, on meie aedades lai kasutusala, olgu siis dekoratiivse püsiõitsejana, ravimtaimena või nematoodide eest kaitsjana. Kahjuks ründavad taimi sageli seened, näiteks jahukaste. Selgitame, millele peate tähelepanu pöörama.

saialille jahukaste
saialille jahukaste

Kuidas ma saan jahukastet saialilledel ära tunda?

Saialilledel on sagelivalge jahune kate lehtede ülemisel küljel. Selle põhjuseks on nakatumine jahukastega. Hahkhallituse tunneb ära pruunikate laikude järgi lehtede tipul. Lehe alumisele küljele moodustub hallikas seenemuru.

Kuidas võidelda jahukaste vastu saialilledel?

Enne kui hakkate oma saialille jahukaste vastu ravima, peaksitehaigestunud taimeosad ära lõikama Piima ja vee segu vahekorras 1:2 on osutunud eriti tõhusaks. kodune ravim. Kasutage selleks ainult täispiima või vadakut. Hallitusseente vastu toimib ka küpsetuspulbri, rapsiõli ja tilga nõudepesuvahendi segu. Mõlemad tooted sobivad kahjustatud taimede pritsimiseks. Seda tegevust tuleks teha mitu korda nädalas ja pärast iga vihma.

Mis aitab saialille hahkhallituse vastu

Kui olete hahkhallitusse nakatunud, tulekshaigestunud taimeosad võimalikult kiiresti eemaldada. Bioloogiliseks hallitusseente tõrjeks sobib küüslaugupuljongist ja veest valmistatud pihustuslahus. Seda tuleb kasutada mitu korda nädalas ja pärast iga vihma. Hahkhallitust soodustab palju vihma ja niiskust, mistõttu esineb seda sagedamini sügisel. Kuna saialilled on üheaastased, on kõige parem nakatunud taimed hävitada.

Kuidas ma saan hallitust ära hoida?

Optimaalsed tingimused asukohas aitavad vältida hallituse nakatumist. Tugevad taimed on vähem tõenäoliselt mõjutatud. Pöörake tähelepanu ka taimede õigele kaugusele. See võimaldab lehtedel kiiremini kuivada. Samal ajal on üksikutele saialilledele rohkem toitaineid saadaval. Sellegipoolest ei saa hallituse nakatumist täielikult vältida. Ennetava meetmena võid taimi kasta põldkorteteega. Ärge väetage oma saialille. Neile, kes söövad halvasti, viib lämmastikväetis pehmete lehtedeni.

Nõuanne

Ärge segage piima ja söögisoodat

Piima või söögisooda mõju on pH-väärtuse muutmine. Piimhape loob happelise keskkonna, söögisooda aga tõstab pH-d. Hallitusseened ei talu neid muutusi ja surevad. Kui aga segada kokku piim ja söögisooda, tasakaalustub pH uuesti. Segu ei ole siis hallitusseente vastu tõhus.

Soovitan: