Keegi ei saa kindl alt öelda, kui palju eri tüüpi lehtpuid maailmas on: ainuüksi põhjapoolkeral on neid mitusada erinevat. Suurim mitmekesisus on troopilistes ja subtroopilistes vihmametsades, kus paljud puuliigid ootavad veel avastamist.
Kuidas iseloomustatakse lehtpuid?
Lehtpuud on kaetud seemnetega taimed, millel on üle 60 perekonna, laiad lehed ja mitmesugused viljad. Need võivad olla heitlehised või igihaljad ja õitsevad tavaliselt kevadel. Kasvukõrgused on väga erinevad ja nende eluiga ulatub 120 aastast mitme tuhande aastani.
Kõige olulisemad asjad lühid alt
- Botaaniline klassifikatsioon: katteseemnetaimed
- Pered: üle 60 erineva
- Lehed: nii suvised kui igihaljad, väga erineva kujuga
- Lilled: ühe- või biseksuaalsed, tolmlemine tuule või putukate poolt
- Õitsemisaeg: tavaliselt kevadel aprillist juunini
- Puuviljad: nii üksikud kui kogutud viljad kui ka lendviljad
- Kasvuharjumus: ühe- või mitmetüveline, lühikese või pika tüvega
- Kasvukõrgus: väiksemad lehtpuud kaheksa kuni kümme meetrit, paljud Saksa metsapuud umbes 50 meetrit, Ameerika ranniku sekvoia kuni 110 meetrit
- Eluiga: väga varieeruv, kask ja saar vaid umbes 120 aastat, paljud tüüpilised metsapuud mitusada kuni isegi 1000 aastat, rannasekvoia mitu tuhat aastat
- Esinemine ja levik: Lehtpuud kasvavad peaaegu kõikjal, välja arvatud Antarktika, Arktika ja kuivad kõrbed
Mis eristab lehtpuud okaspuust?
Kõige ilmsem erinevus leht- ja okaspuude vahel on nende lehtede kuju: okaspuudel areneb nõelakujuline lehestik, lehtpuude lehed on aga enam-vähem laiad ja nendest läbivad sooned. Lehtpuudel ja igihaljastel okaspuudel aga vahet teha ei saa, sest leidub ka igihaljaid lehtpuid ja okaspuid. Selle asemel saab need kaks rühma jagada nende viljade kuju ja tüübi järgi, kuna lehtpuude seemned on alati vilja sees. Sel põhjusel liigitatakse lehtpuud katteseemnetaimedeks, okaspuud aga võimlevateks. Muide, okaspuud on evolutsioonilooliselt oluliselt vanemad: neid on olnud söeajastu lõpust. Lehtpuud seevastu tekkisid alles umbes sada miljonit aastat hiljem.
Millised lehtpuud on lehtpuud ja millised igihaljad?
Suveroheline, s.o. H. lehtpuud, põlislehtpuud:
- Maple (Acer)
- Kask (Betula)
- Pöök (Fagus)
- sarvpuu (Carpinus)
- Tamm (Quercus)
- Lepp (Alnus)
- Tuhk (Fraxinus)
- Valged marjad, nagu rämps ja pihlakas (Sorbus)
- Papel (populus)
- Hobukastan (Aesculus)
- Elm (Ulmus)
- Paju (Salix)
- Linde (Tilia)
- Viljapuud (Malus, Prunus jne)
Igihaljad kohalikud lehtpuud (st mitte lehtpuud)
- euroopa holly (Ilex aquifolium)
- Tavaline pukspuu (Buxus sempervirens)
- Tõeline loorber (Laurus nobilis)
Nõuanne
Palme ei peeta puudeks, sest nende tüvi ei kasva jämedaks.
