Kui istutate aeda ühe või kaks peenart mõne tomati- ja kapsataimega ning võib-olla ka rea porgandeid ja ürte naljaks, ei pea te põhimõtteliselt palju planeerima. Kui aga soovid ruumi optimaalselt ära kasutada ning endale ja perele oma aia värskeid köögivilju varustada, tuleb hoolik alt planeerida.
Kuidas õigesti köögiviljaaeda planeerida?
Köögiviljaaia optimaalseks planeerimiseks arvutage esm alt välja vajalik pindala (u.20-50 m² inimese kohta), planeerige eel- ja järelvilja, kasutage segakultuure ja pöörake tähelepanu külvikorrale. Abiks võib olla tasuta planeerijatarkvara Internetis.
Kui suur peab olema köögiviljaaed?
Enne kui mõelda eel- ja järelkultuurile, segakultuurile ja külvikorrale mulla optimaalseks ärakasutamiseks, peate esm alt arvutama vajaliku aiapinna. Teie köögiviljaaia suurus sõltub ilmselgelt olemasolevast ruumist, aga ka sellest, kui ulatuslik peaks tulevane saak olema. Paar päikeselist ruutmeetrit mõne tomati- või maasikataime jaoks leidub pea igas aias. Et aga “päris” juurviljaaed ka enda vajadusi rahuldaks, tuleks planeerida vähem alt 20 ruutmeetrit inimese kohta. Kui aga soovitakse istutada ladustamiseks ruuminõudvaid köögivilju, nagu kartul jms, ja võib-olla ka viljapuid, suureneb nõutav ruutmeetri vajadus vähem alt 50 ruutmeetrini – leibkonnaliikme kohta.
Istutuste ja seemnete planeerimine juurviljaaeda
Kui soovite istutada oma juurviljaaeda, peate planeerima peenarde kasutamise optimaalseks kasutamiseks. Selleks on erinevaid võimalusi, kuna köögiviljapeenraid saab kasvuperioodil mitu korda harida.
Eel- ja järelkultuur
Igal köögiviljal on oma kindel külvi- või istutusaeg, millest tuleb rangelt kinni pidada – vastasel juhul on oht kasvuhäireteks ja viljakukkumiseks. Need ajad võivad üksteisest suuresti erineda, mistõttu võib põhikultuuri eel- ja/või järelkultuur olla väärt. Eriti sobivad selleks lühikese kasvuperioodiga liigid, mis on koristusvalmis juba nelja kuni kaheksa nädala pärast. Sellesse rühma kuuluvad enamik salatit, spinatit, rediseid, tilli ja kirsinaid. Loomulikult võib selliseid lühiealisi köögivilju ja maitsetaimi külvata ikka ja jälle ning nautida neid värskena aastaringselt.
Segakultuur
Segakultuuri all mõistab aednik erinevat tüüpi juurviljade kasvatamist samal ajal samas peenras, kusjuures need istutatakse siis ridadena kõrvuti või vaheldumisi rea sisse. Parim viis selleks on valida naabertaimed, mis harmoneeruvad üksteisega või isegi soodustavad üksteise kasvu. Sajanditepikkune kogemus näitab, millised köögiviljad ja ürdid sobivad kõige paremini kokku ning millistest kombinatsioonidest peaksite eemale hoidma – ja see artikkel.
Külvikord ja külvikord
Kui kasvatate teatud köögiviljataimi ikka ja jälle samas kohas, kasvavad need järjest kehvemini ja saagid muutuvad üha kasinamaks. Ühelt poolt on selle põhjuseks toitainete ühekülgne äravõtmine, mida aednik suudab kompenseerida vaid väga sihipärase väetamisega. Eelkõige soodustab seda tüüpi istutamine haigustekitajaid (sageli mullaseeni), mis võib muutuda püsivaks probleemiks. Negatiivset mõju saab ära hoida ainult külvikord või külvikord. Põhimõtteliselt tähendab see kasvupinna iga-aastast vahetust ja võimalusel sama tüüpi köögivilja tagasipanekut sellele kohale alles kolme-nelja aasta pärast. Tomatite puhul on eriti oluline külvikord: pidev samas peenras kasvatamine võib soodustada hilise lehemädaniku, närbumishaiguste ja nematoodide esinemist.
Nõuanne
Muide, saate Internetist alla laadida tasuta planeerimistarkvara oma köögiviljaaia optimaalseks istutamiseks.
