Aiapõrandat ei tohiks lahti jätta, eriti talvekuudel, kuna see soodustab pinnase erosiooni. Külvake hoopis haljasväetiseks sobivaid taimi, mis kaitsevad mulda ja rikastavad seda ka oma taimemassi kaudu toitainetega. See tõhus mullaparandusvorm peab aga olema hästi planeeritud.
Mis on haljasväetis?
Haljassõnnik on end tõestanud meetod looduslikus aiamajanduses ja mahepõllumajanduses. Eelkõige tehakse seda mulla katmiseks ja selle parandamiseks, lisades mulda värskeid või närbunud taimi, mis on spetsiaalselt selleks külvatud. Põllumees nimetab neid taimi katteviljadeks, sest neid ei koristata, vaid need suunatakse tagasi loomulikku toitaineringesse.
Kõige parem on roheväetist lõigata vahetult enne õitsemist või õitsemise ajal, et ei tekiks seemneid ja aedviljalapi asemel tekiks värviline lilleheinamaa. Roheliste taimede juured jäävad maasse, lagunevad järk-järgult ja kobestavad mulda. Pistikud seevastu jäetakse uue külvini, kus need toimivad multšimaterjali ja kompostina.
Millised taimed sobivad haljasväetiseks?
Phacelia ei paku mitte ainult suurepärast haljasväetist, vaid on ka mesilaste seas väga populaarne
Nagu kõigil taimedel, on ka haljasväetistel oma asukoha ja pinnase osas oma spetsiifilised nõuded. Selleks on eriti olulised kaunviljad ehk kaunviljad nagu vikk, oad, herned, lupiin ja ristik, mille juured suudavad siduda õhust lämmastikku ja hoida seda mullas. Seda teevad võimalikuks juurtel olevad nn mügarbakterid, Rhizobium bakterid.
Järgmises tabelis on need ja teised olulised haljasväetised, nende asukohanõuded ja mõju mulla tervisele selgelt välja toodud.
| Kunst | ladina nimi | Külv | Asukoht ja pinnas | Mõju mullale |
|---|---|---|---|---|
| Faba bean | Vicia faba | veebruarist juulini | hea kuivadele muldadele | Sügavjuurik kobeda pinnase jaoks, hea lämmastikukoguja |
| Alexandrinine Clover | Trifolium alexandrinum | aprillist oktoobrini | päikseline, niiske maa | Lämmastiku koguja, tõrjub umbrohtu |
| Mesilase sõber | Phacelia | aprillist oktoobrini | väga hea toitainetevaestele muldadele | Mesilaste karjamaa, tõhus nematoodide vastu |
| Sinine Lina | Linum usitatissimum | aprillist juunini | ka osaliselt varjutatud kohtadele | Sügavad juured mulla kobestamiseks |
| Sinine lupiin, väetislupiin | Lupinus angustifolius | aprillist oktoobrini | ka osaliselt varjutatud kohtadele | väärtuslik lämmastikukoguja, sügavjuurik lahtise pinnase jaoks |
| Tatar | Fagopyrum esculentum | maist augustini | madala lubjasisaldusega liiv- ja kanarbikumuldadele, sh nõmmemuldadele | puuviljaneutraalne (kottweed), mesilaste karjamaa |
| Hornpodenklee (harilik sarveline trefoil) | Lotus corniculatus | märtsist augustini | väga hea vaestele, kuivadele ja lubjarikastele muldadele | Sügav alt juuruv taim kobedale pinnasele, hea lämmastikukoguja, väärtuslik mesilaskarjamaa |
| õli redis | Raphanus sativus var. oleiformis | aprillist septembrini | väga hea tihendatud muldadele | Sügavad juured lahtisele pinnasele, mitte enne ega pärast kapsataimi |
| Panoonia vikk | Vicia pannonica | august kuni oktoober | päikselistele kohtadele | hea lämmastikukoguja, talviseks kasvatamiseks |
| Punane ristik | Trifolium pratense | märtsist septembrini | sügavale värskele mullale | Sügav alt juurduv kobedale mullale, kiirekasvuline, lämmastikku tootv |
| Tudengi lill | Tagetes | maist juunini | väga hea osaliselt varjutatud kohtadesse ja niisketesse muldadesse | Sügavad juured lahtisele pinnasele, mesilaste karjamaale, võitleb nematoodidega |
| Valge sinep (ka kollane sinep) | Sinapis alba | märtsist septembrini | väga hea tihendatud muldadele | Sügavad juured lahtisele pinnasele, mitte enne ega pärast kapsataimi |
| Valge ristik | Trifolium repens | veebruarist oktoobrini | päikselistele kohtadele | hea lämmastikku moodustav |
| taliraps | Brassica napus | maist septembrini | toiteainerikastele muldadele | hea mulla kobestamiseks, ületalvimiseks, mitte enne ega pärast kapsataimi |
Excursus
Spinat haljasväetisena
Kindel spinat (bot. Spinacia oleracea) sobib ka haljasväetiseks, kuid ainult vähesel määral. Köögiviljad sobivad eelkultuuriks ja tuleks külvata varakult – märtsist maini. Kiirekasvulise taime tugevad karusjuured kobestavad mulda hästi ja valmistavad selle ette sobivateks järgnevateks kultuurideks. Spinat sisaldab saponiine, mis soodustavad toitainete omastamist teistes taimedes, parandavad mulla elu ja seega kaudselt veevarude säilimist ning varjutavad mulda ja takistavad seeläbi selle kuivamist. Seetõttu sobib spinat väga hästi segakasvatuseks peaaegu kõigi teiste köögiviljadega.
Siiski on lehtköögiviljadel ka miinus: need akumuleerivad mulda nitraate ja seetõttu ei tohiks neid kasvatada koos raskete söötjatega, nagu paprika, brassicas ja seller. Teised samast taimeperekonnast pärit köögiviljad – punapeet, Good Henry, mangold, aedkress ja rukol – ei sobi samuti segakultuuri ja külvikorra jaoks.
Kui muld on multšitud spinatiga, tõmbab see ligi vihmausse – need on omakorda olulised väärtusliku toitaineterikka huumuse tootmiseks.
Külv ja ajastus
Talvekindlat haljasväetist, näiteks sinepit, võib külvata märtsis
Haljasväetist külvatakse märtsist oktoobrini, olenev alt valitud taimeliigist. Parim viis seda teha on järgmine:
- Esm alt eemaldage rehaga umbrohi, mis võib kasvada.
- Töö muld kõblaga põhjalikult läbi ja kobestage ülemised mullakihid.
- Purusta rehaga mullaklotsid.
- Külvake seemned laialdaselt ettevalmistatud alale.
- Alternatiivina võite kasutada ka puisturit, kui teil see on.
- Seejärel lõigake seemned laia heinarehaga tasaseks maasse.
- Lõpuks minge võimalusel mururulliga seemneala üle.
- Kastke piirkonda, kui see on kuiv.
Enamik seemneid idaneb olenev alt taimetüübist umbes 6–14 päeva jooksul.
Eelkülv
Varakevadel veebruarist märtsini laotavat haljassõnnikut nimetatakse külvieelseks. Seda kasutatakse peamiselt pärast talve mullas elavate mikroorganismide toitmiseks ja aktiveerimiseks. Selle haljasväetise vormi jaoks valige külmakindlad taimeliigid, nagu spinat (bot. Spinacia oleracea), lambasalat (bot. Valerianella locusta), phacelia (bot. Phacelia tanacetifolia) või kollane sinep (bot. Sinapis alba).
Need taimed jäävad alale kuni tegelike põllukultuuride istutamiseni või külvamiseni. Haljasväetise võib jätta peenra juurviljade ridade vahele nn allakülviks ja seda lõigatakse ainult aeg-aj alt, kui see liiga palju kasvab.
Ala- ja vahekülv
Alusviljad ja vaheseemned on mõeldud maapinna katmiseks erinevate mitmeaastaste köögiviljakultuuride, nagu mais, tomat, kapsas või marjad, vahel. Siin laotatakse haljasväetis taimed niipea, kui põllukultuurid on kasvanud. Madalakasvulised ja üheaastased taimed, nagu nasturtiumid (bot. Tropaeolum), saialilled (bot. Tagetes erecta), saialilled (bot. Calendula officinalis) või portulak (bot. Portulaca oleracea). Nende taimede meeldiv kõrvalmõju on see, et saad neid kasutada ka köögis või ravimikapis.
Uuesti külvamine
Pärast saagikoristust hilissuvel võib juurviljapeenrad uuesti külvata. Neid võib külvata kaks kuni kolm nädalat enne saagikoristust – näiteks allakülviks ridade vahel – nii, et kesa faas pole enam vajalik. Enamik selleks kasutatavaid taimi ei ole vastupidavad ja surevad esimese külmaga. Mõju on tahtlik, sest muld jääb külmunud taimemassi all kaitstuks ja lahtiseks. Külmatundlike liikide, nagu kollane sinep, faceelia või päevalill, asemel võite istutada ka vastupidavaid lehtköögivilju, nagu spinat ja lambasalat. Seda varianti soovitatakse siiski vaid juhul, kui peenrad istutatakse järgmisel aastal hilja.
Millal ja kuidas tuleb haljasväetis sisse viia?
Haljasväetised jäävad peenardele peale talvituvate liikide umbes viis kuni kümme nädalat ja seejärel niidetakse. Ärge aga eemaldage taimejäänuseid, vaid jätke need multšiks sinna, kus nad on. Nad mädanevad seal ja satuvad mulda huumusena. Ainult madalakasvulisi haljasväetiseid nagu aedkress ja lambasalat ei niideta, vaid töödeldakse umbes viie sentimeetri kõrguselt otse mulda.
Haljasväetis töödeldakse lihts alt pinnasesse
Niitmine enne seemnete valmimist
Samuti niidake taimed kindlasti enne seemnete valmimist, vastasel juhul on teil järgmisel aastal probleem metsikult idanevate taimede massidega. Haljasväetised, mis ei ole vastupidavad, seevastu külmuvad tavaliselt enne seemnete valmimist ja võivad seetõttu seisma jääda. Siin niidate jäänuseid ainult kevadel ja töötate need tasaseks maasse. Voodit saab uuesti tellida veel kolme kuni nelja nädala pärast.
Viima haljasväetistaimed mulda
Niitmine toimub vikati, võsalõikuri või võimsa muruniidukiga. Viimane on seade valik, eriti kui tegemist on multšimisniidukiga. Sama hästi tükeldatud haljassõnnikutaimed mädanevad kiiremini. Ärge aga lõigake niidetud taimi kohe maasse, vaid laske neil paar päeva kuivada. See kehtib eriti suure lehemassiga liikide kohta, sest muidu võivad nad maa sees mädaneda. Puitunud varrega haljasväetist (nt päevalilled) seevastu ei panda üldse sisse, vaid kompostitakse hästi tükeldatud komposti sisse. Siin on lagunemisprotsess lihts alt liiga pikk, et jäänused kohe pinnasesse viia.
Sellele tuleb haljasväetise kasutamisel tähelepanu pöörata
Taimede valimisel tuleb arvesse võtta mõningaid külvikorra või segakultuuri näpunäiteid. Näiteks ei tohi ühelgi alal kasvatada ühe ja sama taimeperekonna esindajaid üksteise järel, sest vastasel juhul kogunevad teatud haigustekitajad mulda ja ohustavad järgnevat saaki. Tüüpilised näited selle kohta on nematoodid ja kämblajuur. Veelgi enam, eriti kaunviljade puhul põhjustavad juurtest väljaheited enesetalumatust.
Jälgige külvikorda
Sel põhjusel tehke kasvatamises kolm kuni neli aastat pausi, enne kui hakkate sellel alal uuesti kasvatama mõne konkreetse taimeperekonna esindajat. Täpsem alt tähendab see järgmist: Kui soovite oma juurviljalapis kasvatada ristõielisi köögivilju, nagu kapsas, redis või redis, ei tohi te haljasväetisena külvata rapsi, õliredist ega sinepit. Kui aga plaanitakse hernest ja uba, ei tohiks haljasväetisena kasutada lupiine, vikki ega ristikut.
Phacelia juurviljaaeda
Phacelia seevastu sobib ideaalselt aeda, kuna pole ühegi köögiviljaga tihed alt seotud ja seetõttu puudub ka koosmõju. Sama kehtib ka tatra kohta, mis on küülikutaim, mida ei tohi rabarberiga segada. Saialille, tuntud ka kui saialille, aitab juure kahjustavate nematoodide vastu.
Kuidas haljasväetis töötab?
Roheline sõnnik puudutab vähem tegelikku väetamist, vaid rohkem mullaparandusmeedet. Koristatud köögiviljapeenrad, aga ka puuviljapeenrad ja muud aiapinnad saavad haljasväetisest kasu mitmel viisil. Olenev alt taimevalikust ja soovitud kasust võib seda külvata põhikultuurina, vahekultuurina või allakülviks või, kuigi harva, istutada.
Rohesõnnik juurviljalapis
Roheline sõnnik on eriti kasulik enne või pärast palju tarbivate köögiviljataimede (nt tomatid, paprikad, kartulid, artišokid, melonid jne) kasvatamist, kuna need taimed leostavad mulda vaatamata täiendavale väetamisele. Mullaparandusmeetmete ning mõistliku külvikorra ja segaharimise abil saab muld kiiremini taastuda ja saagikus suureneda.
Kas koristatud peenar on ümber istutatud? Koristatud herned hakiti labidaga väga väikeseks ja kasutatakse haljasväetisena. Peal on õhuke kiht komposti, mis on rikastatud esmase kivimipulbri ja sarvelaastudega. Peenra välisringi pandi 16 valget peeti, siseringi 8 nuikalips Lanrot, keskmisesse ringi 4 värvilist mangoldit ja keskele 1 kollane mangold? Mind huvitab, milline see mõne nädala pärast välja näeb? uuspeenar haljassõnnik valgepeet kapsakapsas lanro värviline mangold mangold peenrakasvatus sihtasutus ürgkivijahu sarvelaastud väetis väetamine maheviljad juurviljaaed juurviljakasvatus juurviljapeenar juurviljad mahe stefanshobbygarden
Postitus, mida jagas Stefans-Hobby-Garten (@stefans_hobby_garten) 8. juulil 2019 kell 10:57 PDT
Rohesõnnik mullaparanduseks
Ebasoodsaid mullatingimusi, näiteks raskete ehitusmasinatega tihendatud mulda uutel arendusaladel, saab haljasväetisega parandada, kuna taimed kobestavad oma juuri ja kaitsevad seda seeläbi mudastumise eest. Mulla kobestamiseks sobivad eriti hästi facelia (mesipaju), taliraps ja kollane lupiin. Samas tõstavad need taimed oma mädaneva taimemassi kaudu väärtuslikku huumusesisaldust.
Haljassõnnik viljapuuaias
Aias või viljapuuaias meelitavad õitsvad haljasväetistaimed - allakülviks külvatud - ligi palju putukaid, kes omakorda tolmeldavad õuna- ja pirnipuid. See aitab kaasa ka rikkalikule puuviljasaagile, eriti kuna puud saavad lisatoitainetest palju kasu.
Rohelisel sõnikul on aia jaoks need eelised
Rohelisel sõnikul on – peale juba mainitute – palju positiivset mõju aiale. Taimede tihe vaip ei pärsi mitte ainult soovimatute umbrohtude kasvu, vaid takistab ka mulla erosiooni ja toitainete väljauhtumist kesapinnasest. Tänu sihipärasele istutamisele pole see enam kaitsmata.
Mulla rikastamine lämmastikuga
Kaunviljad rikastavad mulda lämmastikuga
Haljasväetised mitte ainult ei säilita mullas juba sisalduvaid toitaineid, vaid isegi rikastavad neid värske lämmastikuga. Kaunviljad kasutavad oma juurtes leiduvaid mügarbaktereid õhust lämmastiku välja filtreerimiseks ja annavad selle hiljem pärast pinnasesse viimist ja lagunemist edasi järgmistele taimedele. See tähendab, et magusad herned, oad, herned ja lupiinid toimivad praktiliselt looduslike pikaajaliste väetistena.
Tihenenud muldade kobestamine
Sügavate juurtega haljassõnnikutaimed – näiteks lutsern ja õlirõigas – suudavad kobestada ka tugev alt tihendatud pinnast ja muuta selle esmajoones kasutatavaks. See omadus on eriti oluline uusarenduspiirkondades, kus pinnas on rasketehnikaga ehitustööde tõttu sageli väga tihendatud.
Rikastamine huumusmaterjaliga
Teised liigid – näiteks talvine vikk või fatseelia – sobivad suurepäraselt vaesestatud ja/või liivaste muldade huumusega rikastamiseks ja seeläbi taas viljakaks muutmiseks. Nendel taimeliikidel tekib palju lehe- ja õieainet, mis mullas kompostib ja seeläbi mullaorganisme aktiviseerib.
Haljasväetise eelised lühid alt:
- kesa alade kiire haljastamine
- Pullastiku kaitsmine ilmastikumõjude ja seeläbi erosiooni eest
- pinnase sügav kobestamine ja õhutamine
- Mullastruktuuri parandamine
- Aia mulla rikastamine toitainetega
- Huumususe tekkeks oluliste mullaorganismide aktiveerimine
- Toitainete (eriti lämmastiku) omastamine õhust
- Toitainete ärakasutamine sügavamatest mullakihtidest
- umbrohu kasvu pärssimine
- Pistikud teevad väärtuslikku multšimaterjali
- Putukate karjamaa õitsvate haljasväetistega
- mõned haljasväetis taimed võitlevad nematoodide (ümarusside) ja seenhaigustega mullas
Järgmine video näitab väga selgelt, kuidas haljasväetisega mulda parandada ja millega konkreetselt arvestada:
Korduma kippuvad küsimused
Kas saab külvata ka suvelilli ja kasutada neid haljasväetisena?
Muidugi saab haljasväetiseks kasutada ka suvelilli, seda enam, et te ei tee oma aia heaks ainult midagi head: õistaimed meelitavad ligi arvuk alt putukaid ning on väärtuslik karjamaa mesilastele, kimalastele, liblikatele ja muud loomad. See toitumisfunktsioon on seda olulisem, mida aasta hiljem on, sest alates suvekuudest ei leia paljud putukad enam piisav alt toitu. Selleks sobivad eriti hästi kurgirohi, magusherned, saialilled, saialilled ja päevalilled.
Samas on õitsval haljasväetisel ka miinus: niipea, kui seemned valmivad, on sul järgmistel aastatel aias värvilised õied – ja tavaliselt just seal, kus sa neid ei soovi. Seetõttu tuleb taimed aegsasti enne seemnete valmimist maha niita. Pöörake tähelepanu ka külvikorrale, mis on eriti oluline köögiviljaaias: mitte mingil juhul ei tohi istutada üksteise järel samasse kohta samast taimeperest pärit taimi. See soodustab haigusi! Näiteks saialille ja päevalille ei tohi kasvatada enne ega pärast salateid.
Millised haljasväetised muudavad mulla eriti kobedaks?
Haljasväetise taimede kasvatamisel on aiapinnasele erinev mõju, olenev alt valitud taimeliigist. Tahked ja tihendatud pinnased, mis on ehitusmasinate tõttu paraku tüüpilised uusarenduspiirkondadele, ei saa kobestada ainult mehaanilise tööga. Mulla kobestamiseks istuta ka sügavale juurdunud taimi nagu kibelupiin (või üldiselt lupiin), õlirõigas või päevalill – ka nende juured ulatuvad mulla alumistesse kihtidesse ning tagavad seeläbi parema õhuvahetuse ja läbilaskvuse.
Millised haljasväetised sobivad eriti hästi köögiviljaaeda?
Köögiviljaaeda õige haljasväetise valimine polegi nii lihtne, taimetervislikel kaalutlustel ei tohi ju sama perekonna taimi üksteise järel kasvatada. See aga tähendab, et paljud muidu soovitatud haljasväetistaimed pole enam vajalikud, sest ristõielised taimed, nagu sinep, kress või raps, ei saa kõrreliste või redistega nii hästi läbi – ebameeldivaks tulemuseks oleks kukeseen. Samas leidub ka hästi sobivaid haljasväetitaimi, mis on tõelised igakülgsed ja mida saab tegelikult igal ajal kasvatada: üks neist on Phacelia, aga ka taliteraviljad nagu talioder või talirukis.
Miks on taliteraviljad köögiviljaaias problemaatilised?
Taliteraviljal kui haljasväetisel on palju eeliseid: seemned on odavad ja teradena ei ole erinevad liigid suguluses ühegi köögiviljaga ning seetõttu võib neid kõhklematult külvata. Talirukkil ja muul sarnasel on aga üks miinus: neil tekib väga tihe juurestik, mille saab eemaldada või lisada alles kevadel suure jõu ja vaevaga.
Nõuanne
Kui soovite haljasväetiseks kasutada kaunvilju, näiteks ristikut või lupiini, väetage mulda enne külvi vähese kivipulbri või vetikalubjaga. Looduslik materjal soodustab mügarbakterite tegevust taimede juurtes.
