Kas olete leidnud oma kompostihunnikust kruusi? Palju õnne! Sest seal end mugav alt tundvad kõrrelised liigid on kasulikust sordist. Nii et te ei pea muretsema, võite lugeda end õnnelikuks.
Miks on juured kompostis kasulikud?
Kompostis leiduvad kõrrelised, näiteks ninasarviku- ja roosimardikate vastsed, on kasulikud, kuna lagundavad surnud taimset materjali ja toodavad väärtuslikku püsihuumust. Seetõttu soodustavad need taimede pikaajalist toitaineterikast väetamist.
Võruliikide eristamine
Skarabeuse mardikate, zooloogiliselt tuntud kui Scarabaeuoidea, suhteliselt sarnase välimusega vastseid nimetatakse kõrrelisteks. Selle superperekonna tuntuimad või levinumad esindajad meie laiuskraadidel on:
- Kukeseen
- Juunimardikas
- roosimardikas
- Aia-lehemardikas
- Ninasarvikumardikas
Tüüpiline kõrrelistele on nende jäme, lihav rööviku välimus, mille peapiirkonnas on enam-vähem pikad jalad. Olenev alt liigist võivad nad kasvada kuni 10 sentimeetri pikkuseks. Grubs elab kaua, nimelt vähem alt 2 aastat vastse staadiumis, enne kui nad nukkuvad ja muutuvad mardikateks.
Kahjurid liigitatakse mõnikord üldiselt kahjuriteks. Mõned neist on kõike muud kui need: need on tegelikult ülim alt kasulikud ja seetõttu peaks iga hobiaednik neid tervitama. Liikide eristamise oskus on nendest kasu saamisel ülioluline.
Kasulikud mõrad
Kasulikud liigid on eeskätt ninasarvikumardika ja roosimardika juured. Miks? Sest nad ei toitu elavate taimede juurtest nagu teised liigid, mis meil on. Nad eelistavad mugav alt surnud taimset materjali, eriti puitu. Seetõttu leiate neid ainult kompostihunnikutes. Söödud, mädanenud puu- ja põõsalõikude seedimisel toodavad need kõrred huumusaineid, mis väga aeglaselt laguneva huumusekomponendina põhjustavad püsiva huumuse moodustumist. Selline püsihuumus on väga väärtuslik teie taimede järkjärguliseks toitainerikkaks pikaajaliseks väetamiseks.
Kuidas saab tuvastada ninasarviku- ja roosimardikaid?
Lisaks sellele, et ninasarviku- ja kibuvitsamardikad on identifitseeritavad lihts alt nende olemasolu järgi kompostis, on need kohe äratuntavad ka välimuse järgi.
Eriti suured on näiteks ninasarvikumardika vastsed: nad võivad ulatuda kuni 10 sentimeetrini, mistõttu on nad kompostihunnikus väga hästi nähtavad. Erinev alt teistest kõrreliste liikidest puudub neil tagumises hõbehallis piirkonnas nn okkate rida. Roosimardika vastsed on oluliselt väiksemad, vaid umbes 3 sentimeetri pikkused, kuid väga paksu lihaga. Nad muutuvad kõhu poole veidi õhemaks ja neil on ainult väga lühikesed jalad ees. Iseloomulik on ka see, kuidas nad selili liiguvad.
