Mesilastel ja herilastel, võiks arvata, on palju ühist – eriti välimuselt. Nende maine on meil aga erinev – eriti ajal, mil mesilaste kaitse on nii kõrgelt hinnatud, võib küsida, kas sugulastel putukatel on ka tegelikult head suhted.
Kui hästi mesilased ja herilased läbi saavad?
Mesilased ja herilased ei saa alati läbi, kuna lihasööjad herilased ründavad mõnikord mesilasi. Mesilased on aga kaitsevõimelised ja suudavad end tõhus alt kaitsta, seega ei ole nende populatsioon ohus.
Mis on mesilane, mis on herilane?
Mesilaste ja herilaste eristamine pole päris nii banaalne, kui arvata võiks. Need ei ole kaks selgelt eraldatud perekonda konkreetses putukate perekonnas. Mesilased seevastu on pigem omamoodi jätk suurest herilaste putukarühmast – ilmselt arenesid nad juhuslikult kaevamisherilaste rühmast. Igal juhul on nii mesilased kui ka kõik herilaste liigid liigitatud hümenopteraliste seltsi ja kuuluvad herilaste alamseltsi.
Aga mis täpselt teeb mesilased herilaste seas eriliseks? Siin on kõige olulisemad erinevused:
- Välimus: mesilastel puudub tüüpiline herilase vöökoht, nad on karvasemad
- Mesilased (ka vastsed) söövad puht alt taimetoitu
- Mesilased toodavad mett
- Mesilased võivad nõelata vaid korra elus
Sõda ja rahu herilaste ja mesilaste vahel
Looduses peab iga loomaliik jälgima, kuidas ta ellu jääb. Siin pole ruumi emotsionaalsetele sõprussuhetele – parimal juhul tulusatele ärisuhetele, kus üks inimene võidab teisest olukorrast, millest võidavad kõik. Muidu oleks kõigil hea suhtuda teistesse liikidesse ennastsäiliva skepsisega.
Mõnede herilaste ja mesilaste vahel on täheldatud ka rünnakut ja mõnikord julma kaitsekäitumist. Taimetoitlastena langevad mesilased tavaliselt lihasööjate herilaste ohvriks. Mesilased pole aga sugugi abitud – herilased on tugeva ründava iseloomuga, kuid mesilased oskavad hästi kaitsta.
Mõned sarvede liigid (mis on herilased) on meeröövlid ja tungivad röövimiseks mesilaste pesadesse. Kaitsestrateegiana on mesilased välja töötanud piiramismeetodi, mis sarve lämmatab.
Mesilased ise leiavad mõnikord tee menüüsse, eriti sarvedele, Kesk-Euroopa suurimale herilaseliigile. Putukaküttidena söövad nad üldiselt ka sugulasi. See aga ei ohusta mesilasperede olemasolu, sest mesilased on liiga kaitsevõimelised, et suudaksid moodustada märkimisväärse osa oma saagist. 90% sarvede lihatoidust moodustavad endiselt kärbsed.
