Põhikoolis õpib iga laps: Okaspuudel pole lehti, vaid kitsad okkad. Vaid lehtpuudel on enam-vähem laiad lehed. Seda, et see väide päris paika ei pea, võid lugeda järgmisest artiklist: Esiteks on tegelikult lehtedega okaspuuliigid ja teiseks on ka okkad lehed – nad on samamoodi fotosünteesivõimelised kui iga teine lehestik.
Kas laiade lehtedega okaspuid leidub?
Tegelikult on lehtedega okaspuid, nagu kauripuud (Agathis) või erinevad jugapuutaimed (Podocarpaceae), nagu Afrocarpus gracilior ja Podocarpus latifolius. Nendel on laiad lamedad lehed, mitte tüüpilised nõelakujulised.
Ka nõelad on lehed
Puu põhiülesanne on fotosüntees, mille käigus päikesevalgus neeldub klorofülli abil ja muundatakse kasutatavaks energiaks. See on ka see klorofüll, mis muudab taimed roheliseks – olenemata sellest, kas tegemist on leht- või okaspuude, põõsaste, lillede või vetikatega. Sellest tulenev alt on okaspuude nõelad, nagu okaspuid ladina keeles nimetatakse, samuti lihtsad lehed. Need on lihts alt teistsuguse kujuga kui lehtpuud. Sel põhjusel ei räägi botaanikud “okastest”, vaid pigem “nõelalehest” või “nõelakujulisest lehest”.
Eksootiline: lehtedega okaspuu
Muide, on tegelikult okaspuid, mis ei anna tüüpilisi okaspuid, vaid pigem enam-vähem laiu lehti. Selle tüüpiline näide on Kagu-Aasiast, Uus-Merema alt ja Austraaliast pärit Kauri puud (Agathis), mille tumerohelised lehed on lamedad, pikliku-ovaalse kujuga ja üsna laiad. Siin on umbes 17 erinevat liiki, mida siin kasvatada ei saa. Mõned kivijugapuu taimed (Podocarpaceae) sarnanevad vähe okastega, näiteks Ida-Aafrikast pärit afrokollane (Afrocarpus gracilior) või Lõuna-Aafrikas kasvav laialehine jugapuu (Podocarpus latifolius). Samuti ei kasvata me neid liike.
Okaspuust kasvab välja lehtkõõlus – mis on selle taga?
Kui aga teie okaspuust kasvavad järsku laiade lehtedega teravad võrsed, siis on see suure tõenäosusega puuvõõrik. See taim on igihaljas parasiitliik, mida leidub mõnes piirkonnas sageli puulatvades olevate tükkidena. Mõnikord aga elavad need toiduparasiidid ka puutüve keskel (nn täisparasiidid), nii et nende lehtvõrsed kasvavad tegelikust okaspuust välja. Meil on väga levinud valgemarja-puuvõõrik (Viscum album L.), mis kasvab üliaeglaselt ja kahjustab eelkõige lehtpuid, aga ka kuuske ja mände.
Nõuanne
Üldiselt on okaspuude okaste kuju ja värvid väga mitmekesised. On pikki ja lühikesi nõelu, jämedaid ja peenikesi, pehmeid ja teravaid, rohelisi, siniseid ja kollaseid
