Nagu meie esimeses artiklis juba mainitud, on ka veebruar see aeg, mil aiapuid lõigatakse ja seal on tavaliselt arvestatav kogus oksi ja oksi, mis on põhimõtteliselt liiga halvad, et prügimäele sattuda. Nii et vajate purustajat, mis suudab hakkida niitmed kui ka kõik muud suuremahulised taimejäägid kompostrisõbralikul viisil. Väetise ja huumusmulda arvelt saame raha kokku hoida, kuid kvaliteetsetel purustajatel on oma hind ja need ei ole eriti populaarsed müratundlike naabrite seas.
Millised purustajad toimisid testis hästi?
Minu kauni aia purustaja testis hinnati kaheksat praegust mudelit töövõime, ohutuse ja müra osas. Rullpurustajad töötavad vaiksem alt, noaga purustajad aga kiiremini ja peenem alt. Hinnad varieeruvad 200–1200 eurot.
Viimati sihtasutuse “Warentest” ametlik võrdlus aiaomanikele väga kasulike ja populaarsete seadmete kohta oli seitse aastat tagasi. Seda enam on hea meel, et “Minu kauni aia” toimetus on käesolevas veebruarinumbris esindusliku valikuga praegustest purustajatest taas selle teema ette võtnud.
Hakkuritega on palju asju paremaks läinud
Vastupidiselt eelmistele katsetele ei saadetud kaheksat hinnatud seadet laborisse akustilisteks katseteks, vaid praktilised, tõelised aednikud tegid need kõige tavalisemate lõiketüüpide abil ja reaalsetes tingimustes läbi. Uus ka: võrdlustesti tulemused ei ole kättesaadavad ainult eelnimetatud aiaajakirja tasulistele lugejatele, need avaldatakse ka veebiportaalis (isegi põhjalikum alt kui trükiväljaandes). Eriti rõõmustav on see, et võrreldes 2006. ja 2011. aasta testidega on tööohutus oluliselt paranenud ja vähem alt ei teki enam ägedat mürataset süüte tegemisel.
“Varjupool”: Kui veel 2006. aastal sai häid kompostipurustajaid 99 euroga, siis praegu tuleb rahakotti oluliselt süveneda. Tänaste, kuid kahtlemata võimsamate kaubamärgiga purustajate hinnaklass algab hetkel veidi alla 200 eurost ja ulatub profiseadmete puhul 1200 euroni. Muide, 40–45 mm paksuste okste purustamine pole probleem kummagi tüüpi purustaja puhul.
Valju või vaikne rulli või noaga?
Kuna vaiksemad rullpurustid töötavad keskmiselt vaid umbes 50 p/min juures, on töömüra ca.90 dB on eksimatu, kuid siiski mõõdukas. Seadmed, mis on 100–110 dB juures oluliselt müramahukad, hakivad lõiked pöörleva noaga ja saavutavad kiiruse vähem alt 1000 p/min, töötlevad oksi ja oksi palju kiiremini ja peenem alt. Enamiku aednike jaoks sõltub ostuotsus tõenäoliselt suuresti sellest, kui palju aiajäätmeid nad aasta jooksul toodavad. Seetõttu soovitame huvilistel katseprotokolli viimane osa hoolik alt läbi lugeda, sest keskmise aia või kinnistu suurusega 500–5000 ruutmeetrit töötavad hekseldid tavaliselt maksimaalselt kaks päeva aastas. Vähem alt kord aastas on meil, aiaomanikel, levinud probleem, mis võib olla sama keeruline.
