Kivikaiad on loodud kõrgete mägede looduse ja taimestiku eeskujul. Selleks võib kasutada peaaegu kõigi maailma mägede taimi, millest mõnede eest hoolitsemine on üsna lihtne, kuid teised on ka väga nõudlikud. Mägitaimede edukaks hooldamiseks vajalikud tingimused on aga vähese oskuse ja õige mulla ettevalmistusega hõlpsasti saavutatavad.
Kuidas luua kiviktaimlat?
Kiviktaimla loomiseks valige päikeseline asukoht, valmistage ette pinnas, paigaldage drenaaž ja kasutage õiget kiviktaimla mulda. Asetage sobivad kivid ja istutage aeda sobivaid padjataimi, tükitaimi ja killustiku kolonisaatoreid.
Kus kiviktaimla taimed kõige paremini kasvavad?
Kõrgmäestikutaimed peavad kohanema äärmiselt ebasoodsate elutingimustega. Et kaitsta end suurel kõrgusel karmide tuulte eest, on enamik taimi muutunud kääbusteks või, nagu hõbedane (Dryas octopetala), arenenud vaipadeks, mis lamavad maapinnal või kivil. Teised liigid, nagu Šveitsi mehekilp (Androsace helvetica), pesitsevad kitsastes kivipragudes ja moodustavad väga väikeses ruumis tihedaid patju.
Milline koht aias sobib kiviktaimla loomiseks?
Enamik kiviktaimla taimi tunnevad end väga mugav alt päikeselises kagu-, lõuna- või edelapoolses kohas, eeldusel, et keskpäeval on varjutatud (nt. B. suuri kive või puid nutik alt paigutades). Suuremate puude või muude puittaimede all paiknevad kohad seevastu ei sobi, kuna seal napib vajalikku päikesevalgust ning niiskuse ja niiskuse suhtes väga tundlikud taimed ei saa pärast vihmahoogu piisav alt kiiresti kuivada. Kuid olge ettevaatlik: mõned kiviktaimla taimed õitsevad eriti varjus. Paljud sõnajalad kuuluvad sellesse kategooriasse.
Milline peaks kiviktaimla välja nägema?
Alviktaimla loomiseks on uskumatult erinevaid viise. Vajaliku kaldenurga tekitamiseks võib teha ja vastav alt kujundada muldkehad (nt aiatiigi või tehisoja kaevandamisest) või ehitada kuivkivimüüre. Väikese künaaia saab seevastu rajada isegi sinna, kus aia jaoks tegelikult ruumi pole: näiteks rõdule või terrassile.
Ideed erinevate kiviaedade jaoks
Looduslik kiviktaimla on kujundatud kõrge mägimaastiku eeskujul ja näeb välja nii, nagu oleksite paigutanud tüki mägedest oma aeda. Väga kena on vaadata ka oja või tiigi kombinatsiooni kiviktaimlaga. Selle loodusliku vastandiks on arhitektuurne kiviktaimla, kus ehitaja eemaldub kivise maastiku loomulikust mudelist. See-eest on kiviktaimla kujunduslikult pigem skulptuuri või muu sarnase kujul. See efekt saavutatakse paljastunud betoonplaatide või nende fragmentide, katusekivide, bas altsammaste jms kasutamisega. Väga huvitav on vaadata ka nn uppunud aeda, kus istutamine toimub ühe või mitme kuiva kiviseina vahel.
Millised kiviliigid sobivad kiviktaimlasse?
Alviktaimlas kasutatakse peamiselt lubjakivisid nagu juura lubjakivi, rannakarbi lubjakivi, mügarkive või lubjakivituff, aga ka tüüpilisi silikaatkive nagu graniit, kiltkivi või laavakivi. Siiski ei saa te oma soovi järgi istutada erinevaid kiviliike, sest enamik kivitaimi on spetsialiseerunud ühele kahest kivimirühmast. Lubjakivisse istutatud lubjast välja pääsevad taimed, nagu torkav pähkel või adonise roos, surevad paratamatult.
Kuidas rajada oma kiviktaimla
Enne kivide virnastamist ja istutamist peate esm alt ette valmistama ettenähtud istutuskoha. See hõlmab mitte ainult olemasolevate umbrohtude (eriti juurumbrohtude, nagu ohakas, ohatis, hein ja põhjarohi) väljatõmbamist, vaid ka nende väljakaevamist. Neil umbrohtudel tekivad pikad juured, millest nad ikka ja jälle välja kasvavad ja võivad kiiresti võimust võtta. Kui istutuskoht on lõpuks ette valmistatud, kaevake aluspinnas välja ja paigaldage drenaaž. Drenaažitorude paigaldamine on eriti oluline rasketel savimuldadel, et vältida vettimist – kiviktaimla taimi kasutatakse substraadi kuivatamiseks ja vettimisel hukkuvad need kiiresti.
Siit leiate juhised oma kiviktaimla substraadi ehitamiseks:
- alumine kiht on kruusa või kruusa kiht
- Sees on äravoolutoru (12,00 € Amazonis) (nt Drain-Flex toru läbimõõduga 65–80 mm)
- peale on pinnasekiht
- ja viimane kiviktaimla mullakiht
- Kasutage neid kivide lõpuks korda seadmiseks
- Astangukivid muudavad hilisemad hooldustööd lihtsamaks
Kivide paigaldamisel jälgi, et need istuksid kindl alt, s.t. H. ükski kivi ei tohiks kõikuda. Vajadusel lisa võnkuvatele servadele veidi mulda või kruusi kivi alla.
Õige kiviktaimla mulla valimine
Kivikaiamuld peaks olema eelkõige heade drenaažiomadustega. Kõrge toitainesisaldusega kompostmuld ei sobi, sest kiviktaimla taimed on kehva pinnasega harjunud ja vajavad seetõttu vaid vähesel määral toitaineid.
Sobivad taimed kiviktaimlasse
Meie Kesk-Euroopa kliimasse sobivad kiviktaimla taimed on pärit põhja- ja lõunapoolkera kõrgmäestikualadelt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika. Kliima on üllatav alt sarnane: neid iseloomustavad nii tugevad tuuled kui ka pikad talved ja lühikesed suved.
Padjataimed
Tugevate tuulte ja liigse külma eest kaitsmiseks loobuvad taimed võrsete pikisuunalisest kasvust, nii et nende lehed asetseksid otse üksteise peal. Sobivate liikide näited on:
- Varreta kärbes (Silene acaulis)
- Paarilehine saxifrage (Saxifraga oppositifolia)
- Stonewort (Alyssum)
- Man's Shield (Androsace)
- Nelgid (Armeria)
- Noble Rue (Artemisia)
- Andide padi (Azorella trifurcata)
Austritaimed
Enamik püsililli ja peaaegu kõik kõrrelised on kohmaka kasvuharjumusega, s.t. H. Aasta-aast alt moodustuvad uued võrsed järgnevad vanematele võrsetele ringis või ühes suunas. Nad moodustavad tihedaid põõsaid. Kiviktaimlasse sobivad kõrrelised nagu
- Rebase punane tarn (Carex buchananii)
- Mägaras (Carex montana)
- Sinine aruhein (Festuca cinerea)
- Karunahkhein (Festuca gauteri)
Prügi kolonisaator
Kilustikkolonisaatorid, mille pikad võrsed jooksevad läbi kivipuru, sobivad kuivade kiviaedade ning radade ja treppide kiviplaatide vahede istutamiseks. Selle rühma tüüpilised esindajad on:
- Dalmaatsia kurekangas (Geranium dalmaticum)
- Bluebells (Campanula, erinevad liigid)
- Hõbevirs (Dryas octopetala)
Nõuanne
Kui soovite kasvatada mägitaimi, mille eest on raske hoolitseda, võite ehitada alpi kasvuhoone. Siin võivad kasvada taimed, mis on meie laiuskraadidel vaid osaliselt vastupidavad. Nende hulka kuuluvad näiteks Uus-Meremaa Alpidest pärit taimed.
