Kirjakukkusid leidub kõikjal maailmas. Antarktikas pole ainult maardlaid. Nende taimede perekonda kuulub terve rida liike, mis erinevad suuruse, õievärvi ja muude iseärasuste poolest. Mõned omadused kehtivad enamiku selle perekonna liikmete kohta.
Millised omadused on liblikõielistele taimedele tüüpilised?
Ranunculus taimedele on iseloomulikud sellised omadused nagu erinevad õievärvid ja -kujud, kahe- või kolmeharulised lehed, mis meenutavad liblikaid, ja hormonaalsete koostisosade olemasolu. Paljud liigid on mürgised ja sisaldavad protoanemoniini.
Millised omadused on võikullil?
Nii erinevad, kui paljud perekonna liigid välja näevad, on mõned omadused, mis kehtivad vähem alt paljude liikide puhul. See kehtib eriti järgmiste kohta:
- Esinemised
- Taimede eripärad
- Lilled
- lehed
- Puuviljad
- Koostisained
Võlipuu taimede esinemine ja iseärasused
Liblikate sugukonda kuulub arvuk alt liike, eriti põhjapoolkeral.
Enamik esindajaid on mitmeaastased, kuid leidub ka üheaastaseid liike. Enamik neist on rohttaimed, üks erand on ronitaim Clematis.
Lilled ja lehed
Ranunculus taimed on katteseemnetaimed ja peaaegu alati hermafrodiitsed. Taimel on sageli ainult üks õiesing. Mõnel liigil arenevad õied nektarilehtedega, mis eritavad nektarit. Lillede värvus ja kuju on väga erinevad. Ka kroonlehtede arv on väga erinev. Tavaliselt on tolmukaid rohkem kui 20.
Kroonlehtede arv ulatub neljast kandelehest, nagu leidub klematise puhul, kuni suure hulga kandelehtedeni, näiteks vereurmarohis. Vürts- või pohlaõied näitavad viit kroonlehte, mis näevad välja kollased ja läikivad.
Lehed on kahe- või kolmeharulised. Need on sälgulised või sulgjad. Liblikate perekond võlgneb oma nime lehekujule, mis meenutab kuke jalga.
Liblikate perekonna viljad
Liblikate perekonna esindajad kannavad väga sageli folliikuleid või kollektiivseid folliikuleid. Vaid vähestel liikidel arenevad pähklid viljaks.
Koostisained
Ranunculaceae eripära on see, et paljudel pereliikmetel on leitud hormonaalseid komponente.
Lublikate taimed mängisid loodusmeditsiinis suurt rolli. Ka tänapäeval peetakse ravimtaimedeks selliseid liike nagu mungad, klematis, hellebore ja anemone. Niitudel kasvavat pohla ehk võikulli kasutatakse aga ainult homöopaatias.
Nõuanne
Kõik liblikate sugukonda kuuluvad liigid on mürgised. Need sisaldavad protoanemoniini, mis ei sobi kokku inimeste ja loomadega. Kui taimi kuivatada, siis mürk laguneb.
