Looduses on umbes 100 erinevat metsroosiliiki ja palju rohkem hübriide. Inimesed on roose kasvatanud juba üle 2000 aasta, nii et tänapäeval leidub tuhandeid kultivare – pisikestest pinnakattetaimedest suurte põõsaste ja meetrikõrguste roniroosideni.
Mis on roniroosid ja kuidas neid aias kasutada?
Roniroosid on pikkade võrsetega põõsasroosid, mis nõuavad ronimisabi ja mida on erinevaid sorte nagu Rambler ja Climber. Neid saab kasutada üksikult või koos teiste taimedega, nagu näiteks klematis aias, ja need pakuvad laia valikut kujundusvõimalusi.
Roose on kasvatatud üle 2000 aasta
Esimesed aedroosid aretati tõenäoliselt Lähis-Idas ja jõudsid ülejäänud Euroopasse Vana-Kreeka ja Rooma kaudu. Esimesed liigid olid prantsuse roos (Rosa gallica), damaskiroos (Rosa damascena) ja Rosa alba. Need on jõulised ja intensiivselt lõhnavad sordid, mis õitsevad vaid kord aastas. Seitsmeteistkümnendal sajandil ristasid Hollandi ja Prantsuse aretajad Alba ja Damaski roosid, et luua suureõielisi sorte, millel oli üle 100 kroonlehe. Hiina roosid (Rosa chinensis) jõudsid Euroopasse umbes 1780. aastast ja on sellest ajast alates ristatud Euroopa liikidega. Nii loodi arvuk alt uut tüüpi roose.
Metsikuid ja kultuurroose on tuhandeid
Eristada saab erinevaid roosirühmi. Metsroosid ja nende hübriidid on suured, kaarduvad, rippuvad põõsad. Need annavad lihtsaid, tugev alt lõhnavaid lilli ainult üks kord, tavaliselt kevadel. Nendest arenevad sügisel dekoratiivsed kibuvitsad. Eristatakse ka vanu ja kaasaegseid aiaroose, kusjuures ajalooliste roosidena tuntud sordid on kõik pärit enne 1867. aastat. Tänapäeva liikide hulka kuuluvad nn teehübriidid (suurõielised põõsaroosid), floribundroosid (kobarõielised põõsaroosid) ja erinevad kääbuspõõsaroosid.
Ka ronirooside rühm on väga kirju
Roniroosid ei ole ronitaimed selle tegelikus tähenduses, vaid pigem lihts alt eriti pikkade võrsetega põõsasroosid. Neil on pikad väga tugevad võrsed ja suured õied, mis – olenev alt sordist – kasvavad üksikult või väikeste kobaratena. Mõned õitsevad ainult suvel (üheõielised roniroosid), kuid paljud on mitmeõielised liigid, mis näitavad oma õitsemist ka sügiseni (sageli õitsevad roniroosid). Niinimetatud ramblerroosid on tugevad laialivalguvad ronijad, kellel arenevad tavaliselt suve alguses väikesed õied suurtes kobarates.
Milline roniroos sobib minu aeda?
Nagu kõik roosid, on ka roniroosid üsna tundlikud ja nõuavad lisaks heale asukohale ka hoolikat hooldust. Eelkõige ajaloolised sordid on tänapäeva tingimustes üsna vastuvõtlikud haigustele, kasvatati ju neid hoopis teistsugustes õhu- ja mullatingimustes. Seega vajavad nad eriti intensiivset hooldust. Selle asemel saab valida ka robustsemaid roosisorte. Selle heaks märgiks on ADR-pitsat ehk nn Rose TÜV, mille puhul äsja aretatud roose testitakse rangelt.
Mis vahe on ramberroosidel ja roniroosidel?
Suure ronimisrooside rühma võib laias laastus jagada ronijateks ja ronijateks. Rambler roosidel on eriti pikad ja pehmed võrsed, mistõttu vajavad nad kindlasti täiendavat tuge. Ronija võrsed on seevastu tugevad ja tavaliselt torkivad ning võivad ilma abita teatud määral püsti kasvada. Ramblerroosid moodustavad üldiselt palju pikemaid võrseid kui mägironijad.
Roniroosid vajavad ronimisabi
Ramblerid sobivad ideaalselt tervete puude haljastamiseks, kuid sobivad suurepäraselt ka pergolate, lehtlate jms istutamiseks. Ronijad seevastu ei kasva nii kõrgeks kui ramblerroosid ja seetõttu on neid kõige parem kasvatada võretel või kaartel. Ükskõik, millist ronimisabi eelistate, ilma selleta kasvab teie ronimisroos rohkem põõsana – mida see põhimõtteliselt ka on. Võrsed seotakse alati ronimisabivahendi külge raffia (Amazonis 11,00 €) või mõne muu pehme materjaliga, sest nad ei suuda iseseisv alt kindl alt kinni hoida - tugev tuuleiil ja kinnitamata roniroos rebib selle ronimisabi küljest lahti..
Disainivalikud roniroosidega
Pidage meeles, et kõik roosid ei õitse samal ajal. Seetõttu vali erineva õitsemisajaga roniroosisordid, et saaksid nende õitsemist nautida terve suve. Lisaks ulatuvad kultivarid erineva kõrgusega, mida tuleks ka aia planeerimisel arvestada. Näiteks saab majaseina rohestada erinevate ronimis- ja ramberroosidega, aga roniroosi võib kombineerida ka aiaroosidega. Roniroosid lisavad rohelust seinale või hekile, väiksemad põõsasroosid on aga paigutatud esiplaanile.
Roniroosid koos teiste taimedega
Kui roosid seisavad eraldi või osa aiast on pühendatud ainult ühele taimeliigile, võib see kiiresti igav tunduda. Roosid on seltskondlikud ja näevad suurepärased välja väiksemate taimede kõrval seni, kuni nad ei konkureeri nendega valguse või toitainete pärast. Paljud väiksemad pelargooniumi tüübid annavad roosidele väga ilusaid lisandeid, kuid klematis on ka hea kaaslane. Ronitaim, tuntud ka kui klematis, annab rohkem värvi suvel, mil roniroosi õitsemine on vähem intensiivne.
Õrnate ronirooside kasvatamine potis – parimad sordid
Roniroose saab kasvatada isegi suurtes pottides või poolikutes tünnides seinal. 'New Dawn' on üks parimaid ja jõulisemaid moodsaid hõberoosade õitega ronimisroose; 'White Cockade' kasvab üsna aeglaselt, mis on istutaja eeliseks kindlasti. 'Danse de Feu' on mitmeõieliste, pool-kahekordsete ereoranžikaspunaste õitega ja sobib isegi põhjapoolsele seinale.
Nõuanne
Roose ja lavendlit istutatakse sageli koos, kuid istutuspartneritena nad teineteist eriti ei täienda. Mõlemal taimel on oma asukoha ja hooldusvajaduste osas täiesti erinevad nõuded: Lavendel eelistab kuiva ja toitainetevaest mulda, roosid aga huumusrikast ja kergelt niisket aluspinnast.
