Looduses on mitmesugused lehmalipikud – eriti harilik ja kõrgeljane, tuntud ka kui metslehmakakk – muutunud üsna haruldaseks. Siin leidub kaitsealuseid varaseid õitsejaid eelkõige niitudel, aga ka hõredates tamme- või segapöögimetsades või metsaservades. Taimed eelistavad ka päikeselist kasvukohta aias.
Kus on ideaalne koht lehmalindude jaoks?
Priimulad eelistavad päikeselist kuni osaliselt varjulist kasvukohta, kus on kobe, huumusrikas ja lubjarikas pinnas. Eriti hästi arenevad nad puude all ja istutada tuleks sügisel 10–15 cm kaugusele.
Päikesepaisteline asukoht lahtise huumusrikka mullaga
Priimulad tunnevad end eriti mugav alt päikesepaistelistes kuni osaliselt varjulistes kasvukohtades, kus pinnas peaks olema võimalikult huumusrikas, kobe ja lubjarikas. Liiga rasket – näiteks savist – aiamulda saab kobestada rohke liiva ja lubjaga. Varane õitseja näeb eriti ilus välja puude alla istutatuna.
Priimulaid on kõige parem istutada sügisel
Priimulaid tuleks kõige parem istutada või külvata sügisel, nii et püsik, kui ta on saanud pärismaiseks, külvab end väga usaldusväärselt. Kui soovite vältida isekülvi, peate eemaldama surnud õisikud. Üksikud lehmalipikud on ideaalis istutatud 10–15 sentimeetri kaugusele.
Nõuanne
Värviline kevadlillepeenar lehmalillede, tulpide, nartsisside ja hüatsintidega loob tõeliselt kevadise meeleolu.
