Vahtra vahtrahaigused: kuidas neid ära tunda ja mida teha?

Sisukord:

Vahtra vahtrahaigused: kuidas neid ära tunda ja mida teha?
Vahtra vahtrahaigused: kuidas neid ära tunda ja mida teha?
Anonim

Acer palmatum ehk Jaapani jaapani vaher on algselt pärit Ida-Aasiast, kuid Saksamaal võib teda leida ka paljudes aedades ilupuuna. Üsna aeglase kasvuga ja väikesekasvulist lehtpuud peetakse üsna robustseks, kuid seda võivad tabada mitmesugused haigused, eelkõige vigade tõttu hoolduses ja/või kohavalikus. Nagu peaaegu kõik vahtratüübid, on ka jaapani vaher – eriti punane jaapani vaher – vastuvõtlik verticilliumile.

Jaapani vaher Verticillium närbub
Jaapani vaher Verticillium närbub

Millised haigused ja kahjurid jaapani vahtrat sageli mõjutavad?

Tavaliste Jaapani vahtrahaiguste hulka kuuluvad jahukaste ja verticilliumi närbumine, tüüpiliste kahjurite hulka kuuluvad aga lestad ja taimetäid. Põhjused võivad olla ebaõige hooldus, sobimatu asukoht või juurekahjustus. Taimetervise parandamiseks kohandage hooldust ja koha valikut.

Seenhaigused on tingitud asukoha- ja/või hooldusvigadest

Enamik Jaapani vahtrate haigusi või nakkusi on tingitud ebaõigest hooldusest ja/või sobimatust asukohast. Seda tüüpi vahtrad on eriti vastuvõtlikud jahukastele ja kurikuulsale verticilliumi närbumisele. Jahukaste on tüüpiline siis, kui taime kuumadel suvepäevadel piisav alt ei kasta. Haigestumist võib põhjustada ka lehestiku sagedane kastmine, mistõttu ei tohi lehti kastmisel märjaks teha. Verticilliumi närbumist põhjustavad patogeenid tulevad pinnasest ja tungivad se alt läbi puidu radade.

Kuidas sa verticillium wilti ära tunned?

Närbumistõve tekitajad on mullas elutsevad verticilliumi seened, mis tungivad peamiselt puitu ja blokeerivad seal liikumisteed. Seetõttu ei ole jaapani vaher enam piisav alt toitainete ja veega varustatud, mistõttu ta järk-järgult sureb. Esimesed märgid on lehtede ja võrsete kuivamine varem tervetel taimedel, mis näivad põhjuseta surevat.

Mida saate verticilliumi närbumise vastu teha?

Kahjuks pole Verticillium wilti vastu tõhusat fungitsiidi. Ainus päästekatse, mida saate teha, on haigestunud jaapani vahtrad siirdada või välja kaevata ja potti panna ning ka heldelt tagasi lõigata. Lõikamist ei tohi mingil juhul komposti panna, vaid need tuleks eemaldada koos olmejäätmetega. Puu vastupanuvõimet saab aktiveerida ka taimsete toonikutega (Amazonis 25,00 €).

Mis põhjustab kuivanud ja/või värvimuutusi?

Nn leheotsa põud esineb Jaapani vahtratel eriti siis, kui asukoht on liiga tuuletõmbus või liiga tuuline. Vastasel juhul viitavad pruunid lehtede laigud väga avatud ja päikesepaistelistes kohtades päikesepõletusest, kuivad ja/või värvunud lehed aga tavaliselt liigsest kuivusest või vettimisest.

Levinud kahjurid: lestad ja taimetäid

Kahjurid nagu ämblik- ja sapilestad, lehetäid või soomusputukad näitavad samuti, et jaapani vaher kas ei tunne end oma asukohas mugav alt või teda hooldatakse valesti.

Nõuanne

Istutatud jaapani vahtrat tuleks ümber istutada ainult siis, kui muud võimalust tõesti pole. Dekoratiivpuud reageerivad juurekahjustustele sageli seente rünnakuga, eriti patogeeniga Verticillium.

Soovitan: