Varajaste kiivisortide esimesed õiepungad on avastatud aprilli teises pooles, hilistel sortidel ilmuvad need mai algusest. Umbes 4-6 nädalat hiljem saate imetleda kiivi taime täies õitsengus.
Millal ilmuvad kiivi pungad ja kuidas toimub viljastumine?
Kivi pungad ilmuvad varajase sordi puhul aprilli teisel poolel ja hilistel sortidel mai algusest. Õienupud moodustuvad eelmise aasta puidul ja need võivad olla isas- või emasõied. Viljade moodustamiseks on vajalik isastaimede väetamine.
Pungasid tuntakse puuviljakasvatuses ka silmadena. Eristatakse asukoha ja sisu järgi
- Külg- või otsapungad,
- Lehed või õiepungad.
Kivi õiepungad moodustuvad eelmise aasta puidule. Mõne tüüpi kiivi puhul saate pungade arvu järgi kindlaks teha, kas need on isas- või emasõied. Actinidia arguta isastaimed moodustavad tavaliselt rohkem kui kuus õiepunga viljavõrse kohta, emastaimedel aga vaid poole vähem pungi. Actinidia kolomikta isastaimed tunneb ära ka valgete või roosade leheotste järgi.
Isas- ja emaslilled
Kui emasena ostetud kiivitaim õitseb, aga ei kanna vilja, siis on tõenäoliselt tegemist isaskiiviga. Isaste ja emaste kiivide õied on kergesti eristatavad. Kui isaslillel on keskel ainult kollased tolmukad, siis emasõiel on keskel ka valge muster, mille ümber paiknevad kollased tolmukad.
Väetamine
Kiivid on kahekojalised taimed. Vilja saavad ainult emastaimed. Viljadeks saavad nende õied areneda aga vaid siis, kui läheduses kasvab mõni viljastamiseks vajalik isastaim. Ühest isastaimest piisab kuue kuni üheksa emaspõõsa viljastamiseks.
Paljud hermafrodiidiõitega kultivarid on müügil, nt. B. Jenny või Issai, millel mees- ja emasorganid ühinevad üheks lilleks. Need on iseviljakad ega sõltu tolmeldajatest. Parema saagikuse saamiseks on aga soovitatav istutada vahetusse lähedusse tolmeldaja, seda isegi iseviljavate sortide puhul.
Nõuanded ja nipid
Poodides saadaolevad kiivitaimed on rafineeritud ja õitsevad vaid 3-4 aasta pärast.
