Hapukirsipuud on vähenõudlikud ja kasvavad endiselt hästi kuival liivasel pinnasel. Maguskirss vajab palju päikest, head mulda ja tavaliselt sobivat tolmeldajat. Suhteliselt vähese hooldusega on võimalik saada head saaki.
Kuidas kirsipuud korralikult hooldada?
Kirsipuude hooldus hõlmab regulaarset harvendusraiet, kuivades tingimustes kastmist, komposti ja täis- või segaväetisega väetamist, viljakust soodustavat talvist ja suvist pügamist ning kaitsemeetmeid kahjurite ja haiguste vastu.
Kas kirsipuud vajavad palju vett?
Kirsid taluvad pigem liiga kuiva kui liiga märja mulda ja üldse mitte vettimist. Nad õitsevad soojas, hästi kuivendatud ja piisava niiskusesisaldusega pinnases. Pikkadel kuivaperioodidel on soovitatav kasta ka suurte puude puhul, isegi talvel külmavaba ilmaga.
Millal ja kuidas kirsipuid väetatakse?
Kirsipuude puulõike võib talve lõpus kompostiga väetada. Pinnase parandamiseks võib suvel laotada haljasväetist ja lisada järgmisel kevadel. Mullas sisalduvaid lämmastiku, kaaliumkloriidi, fosfori ja lubja põhitoitainete varusid tuleks märtsis/aprillis ja juuni alguses täiendada täis- või segaväetiste lisamisega, vajadusel ka pärast tugevat saaki.
Millal ja kuidas kirsipuud pügatakse?
Tugev alt püsti kasvava maguskirsi puhul piisab tavaliselt algsest treeninglõikest, et võra üles ehitada. Vanemad paljad maguskirsipuud vajavad aeg-aj alt uuendamist või noorendavat pügamist. Hapukirss oksab rohkem ja seda tuleb regulaarselt harvendada. Lisaks tuleb eemaldatud viljavõrsed välja lõigata, sest hapukirss viljub sageli ainult üheaastastel võrsetel.
Kirsipuud lõigatakse pärast saagikoristust augustis ja hapukirsse septembris. Nii pidurdub kasv ja soodustatakse viljakust. Kui kirsipuud lõigata märtsi alguses, stimuleerib see kasvu.
Millised kahjurid võivad kirsipuid rünnata?
Kirsse, eriti maguskirsse, ohustavad kõige enam kirsikärbselised, mis võivad mõnel aastal rikkuda kogu saagi. Levinud on ka musta kirsi lehetäi, mis ründab uut kasvu ja seega pärsib selle kasvu. Mõnikord aitab nende kahe kahjuri vastu ainult õigeaegne pritsimine, kui ei taha saagist ilma jääda.
Millised haigused on kirsipuudel?
Kirsipuude haigused on tavaliselt seenhaigused, mis mõjutavad koort, puitu, lehti ja vilju. Sageli esinevad järgmised haigused:
- Monilia pitsipõud,
- haavlitõbi,
- Gnomonia leaf tan,
- Puukrabi,
- Valsa haigus.
Infestatsiooni saab ära hoida, valides resistentsed sordid. Tõrje tehakse eelkõige lõikamise ja vajadusel pritsimise teel.
Kas kirsipuud on külmakindlad?
Kirsipuude külmatundlikkus oleneb sordist. Üldiselt elavad kirsipuud talve ilma kahjustusteta. Eriti kõvade külmade ajal kaitseb madalajuurseid kirsipuid lehtedest/multšist puuketas. Noori puid saab ka mähkida sobiva talvekaitsematerjaliga (Amazonis 23,00 €). Puutüve lupjamine kaitseb koort külmapõletuse eest.
Nõuanded ja nipid
Talvine pügamine ei ole kirsipuude puhul soovitatav, kuna lõiked ei parane sel aastaajal hästi ja kirsipuud on seetõttu altid seennakkustele.
