Tundub, et vetikad tekivad lihts alt iseenesest, mõnikord panevad nad veekogud sõna otseses mõttes õitsema. Aga kust need vetikad nii ootamatult tulevad ja mis paneb nad nii kiiresti kasvama? Seda kõike ja mõnda muud fakti saate teada sellest artiklist.
Mida vajavad vetikad kasvamiseks?
Vetikad ei ole põhimõtteliselt väga nõudlikud. Kasvuks on neil vaja ainult piisav altvalgust, õhku ja vett Fotosünteesi kasutades saavad nad kõik õitsenguks vajalikud toitained. Samuti toodavad nad oma keskkonnale väärtuslikku hapnikku.
Millest vetikad elavad?
Põhimõtteliselt elavad vetikadvalgusest, õhust ja veest Nad toodavad fotosünteesi teel vajalikku suhkrut. Selleks vajavad vetikad energiaallikana päikesevalgust. Teised toitained, nagu fosfaat või nitraat, sisalduvad vees. Need tekivad näiteks siis, kui veetaimed hukkuvad või kalade väljaheidete tõttu vees.
Kuidas fotosüntees töötab?
Roheline taimne pigment klorofüll on fotosünteesi jaoks hädavajalik. See võimaldab taimedel saada valgusenergia abil glükoosi (=suhkrut) veest ja CO2 (=süsihappegaasi). Tegemist on biokeemilise protsessiga, kuna valguse/päikese energia tuleb esm alt muuta keemiliseks energiaks. Fotosünteesi käigus tekib jääkproduktina hapnik, mida vetikad ise ei vaja, vaid lasevad oma keskkonda. Nii tagavad vetikad “juhuslikult” hea kliima.
Kas vetikad on veetaim?
Ei, vetikad onmitte veetaimed, nad pole üldse taimed, nad on lihts alt nendega sarnased. Peamine sarnasus seisneb selles, et mitut tüüpi vetikad sisaldavad klorofülli ja seetõttu on neil fotosünteesivõime. Vetikad ei ole aga ühtne rühm, vaid pigem väga erinevate organismide kogum. Mikrovetikad on mikroskoopiliselt väikesed, samas kui makrovetikad võivad kasvada mitme meetri pikkuseks.
Nõuanne
Mitte vetikas, vaid bakter
Kardetud ja kurikuulus sinivetikas pole üldse vetikas, vaid bakter (tsüanobakter, teaduslikult Cyanobacteria). Tõenäoliselt klassifitseeriti see vetikateks, sest nagu nemadki, on see veeorganism ja on võimeline fotosünteesiks. Sinivetikad esinevad looduslikult vees ja on normaalsetes kontsentratsioonides kahjutud. Kui aga sinivetikad paljunevad kiiresti, võivad nende mürgised eritused suplejatel põhjustada kõhulahtisust ja oksendamist.
