Eemaldage herilasepesad: seadused, meetodid ja alternatiivid

Sisukord:

Eemaldage herilasepesad: seadused, meetodid ja alternatiivid
Eemaldage herilasepesad: seadused, meetodid ja alternatiivid
Anonim

Hiilasepesa omal käel eemaldamine on seadusega keelatud ja võib kaasa tuua trahvi. Ümberpaigutamiseks võite pöörduda piirkonna mesinike, looduskaitseühingute või hävitajate poole. Need püüavad herilased kinni ja vabastavad nad uuesti sobival kaugusel uude kohta. Tuletõrje vastutab ainult siis, kui pesa asub avalikes kohtades või hoonetes. Kõik, kes märkavad herilasepesa teket, saavad koduste vahenditega herilasekuninganna ehitamise õigel ajal peatada.

Herilaste pesad eemaldatakse professionaalselt
Herilaste pesad eemaldatakse professionaalselt

Kuidas herilasepesa eemaldada?

Ise herilasepesa eemaldada ei tohi, kuna loomad on kaitsealused liigid. Vaid siis, kui rahumeelne kooselu pole võimalik – näiteks herilaste koloonia on teie terrassile elama asunud – võib kahjuritõrjefirma või kohalik mesinik ümberpaigutamist teha. See hõlmab kulusid, mida peate ise kandma.

Ise herilasepesa eemaldamine

Fumigeerige, purustage, piserdage ehitusvahuga, põletage – kui otsite herilasepesa eemaldamiseks koduseid abinõusid, on palju võitluslikult kõlavaid soovitusi. Tõsiasi on aga see, et kõik need meetodid onrangelt keelatud– ja igaüks, kes sellega vahele jääb, peab ootama mitte väheolulistpeen. Saksamaal on herilasedLooduskaitse all ja neid ei tohi tappa ega püüda.

Heilasepesa iseseisv alt eemaldamine on niikuinii ohtlik nii teile kui ka loomadele: herilased kaitsevad end, kui neid rünnatakse. Igaüks, kes oma pesa rikub, peab ootama arvuk alt herilase nõelamisi – need on valusad ja harvadel juhtudel, näiteks tundmatu allergia korral, isegi ohtlikud. Lisaks ei ela loomad tavaliselt üle herilasepesa eemaldamise või ebaõige ümberpaigutamise.

Surnud herilased pärast tõrjet insektitsiididega
Surnud herilased pärast tõrjet insektitsiididega

Keemilised insektitsiidid tapavad herilasi, kuid kujutavad endast ohtu ka laste, loomade ja keskkonnale. Seetõttu on parem nende kasutamist vältida.

Ainult end tõestanud spetsialistid, nagu kahjuritõrjed (mõnes kohas nimetatakse ka hävitajateks) või mesinikud, võivad ümberpaigutamist teha, kui olete selle eelnev alt taotlenud ja vastutava asutuse heaks kiitnud. Tavaliselt vastutab looduskaitseamet, kuid see võib olla ka linnavalitsus või linnaosa amet.

Luba antakse aga ainult siis, kui suudate näidata herilasepesa eemaldamiseks mõjuva põhjuse. See võib olla näiteks (tõestatud!) allergia või tõsine elukvaliteedi halvenemine. Kui sellist põhjust ei ole, võidakse taotlus tagasi lükata.

Nõuanne

Pöörake kevadel herilasekuningannadele rohkem tähelepanu. Kui märkate, et selline loom lendab jätkuv alt samasse kohta, võite rikkuda herilasepesa tulevase asukoha. Seda saab teha näiteks pannes sinna herilaste jaoks ebameeldivaid lõhnu või lihts alt blokeerides kuninganna ligipääsu.

Hiilasepesade eemaldamine majast ja selle ümbrusest

Kui oled maja- või korteriomanik, pead herilasepesa taotlemise ja professionaalse eemaldamise kulud ise kandma. Üürnikud seevastu võivad need kulud üürileandj alt sisse nõuda, sest Müncheni ringkonnakohtu 24. jaanuari otsuse kohaselt. Alates 2011. aasta juunist kuulub herilasepesa eemaldamine hoolduskulude hulka ja tuleb seetõttu tasuda üürileandjal. Samuti ei tohi ta neid kulusid tegevuskuludesse kanda. Seega, kui üürnikuna märkad herilasepesa, teata sellest oma üürileandjale – tema peab selle eest hoolitsema. Ainult siis, kui ta oma kohustust ei täida, saad ise midagi ette võtta ja talle tehtud kulude eest arve esitada.

Herilasepesa aknal
Herilasepesa aknal

Hiilasepesa otse aknal võib kaasa tuua olulisi piiranguid, sest näiteks ei saa seda enam tuulutada.

Hiilasepesa eemaldamine aias

Kas herilasepesa eemaldamine aias on kooskõlastatud vastutava asutusega, sõltub pesa asukohast. Kui pesa asub kohas, mida inimesed sageli külastavad, on teil hea võimalus saada heakskiit. See võib olla näiteks terrass või aiakuur. Siin on asjatundlik eemaldamine või ümberpaigutamine soovitatav kas kevadel, kui koloonia alles areneb, või sügisel.

Talve lähenedes sureb herilaste koloonia välja ja vana pesa jääb tühjaks. Ainult noored kuningannad otsivad sooja talvekorterit ja leidsid järgmisel kevadel uue koloonia. Nii et kui saate kuus kuud oodata, peaksite selle eemaldamisega ootama sügiseni. Tühja pesa saab ohutult eemaldada hiljem alt novembriks.

Nõuanne

Pöörake sügisel majas herilastele rohkem tähelepanu! Loomadele meeldib talvitumiseks kohti otsida korterites, majades, kuurides või rulookastides. Lisaks ehitatakse järgmisel aastal sageli uued pesad vanade lähedale - vana tühi pesa jääb asustamata.

Kolimiskulud

Ära mingil juhul ise eemalda herilasepesasid – halvimal juhul võib tulemuseks olla kuni 50.000 eurot trahvi! Selle asemel palkage mainekas kahjuritõrjefirma või kohalik mesinik. Kohalikud keskkonnakaitseühingud võtavad mõnikord ka herilasepesa professionaalse eemaldamise üle. Tuletõrje – nagu mõnikord soovitatakse – ei vastuta selle eest.

Mainete ettevõtete aadresse saab näiteks vastutavast keskkonnaametist, linnavalitsusest või kahjuritõrjete kutseliidust. Hankige kirjalik kuluprognoos, mis koos reisiga ei tohiks ületada 100–150 eurot. Kallimaks läheb vaid siis, kui pesa on raskesti ligipääsetav ja tuleb kasutada näiteks tõsteplatvormi.

Kuidas professionaalne eemaldamine toimib

Professionaalid ei hävita herilasepesasid lihts alt ära, vaid püüavad lendavad loomad kinni, eemaldavad pesa ettevaatlikult ja asetavad selle mujale tagasi. Eksperdid tegutsevad järgmiselt:

  • Lennuvõimeliste loomade (st töötajate) pe altkuulamine imemisseadmega
  • Kogumine püügikasti
  • pesa ettevaatlik eemaldamine koos mesilasema, kärje ja haudmega
  • Pesa ümberpaigutamine spetsiaalsesse sarvekasti
  • Sugurakud tuleks säilitada
  • Sarvekasti püstitamine koos pesaga teises kohas, nt metsas
  • Püügikast pannakse samuti sarvekasti ja avatakse
  • (praegu tühja) kogumiskasti äraviimine paar päeva hiljem
  • Ideaalis toimub järelkontroll veidi hiljem
Illustreeritud juhised herilasepesa professionaalseks eemaldamiseks
Illustreeritud juhised herilasepesa professionaalseks eemaldamiseks

Hiilasepesa ümberpaigutamine on võimalik ainult täielikus kaitseriietuses. Järgmises videos on selgelt näha, kuidas selline ümberpaigutamine toimub minutist 20:10 kuni 23:00.

Keine Angst vor Wespen | Die Nordreportage | NDR

Keine Angst vor Wespen | Die Nordreportage | NDR
Keine Angst vor Wespen | Die Nordreportage | NDR

Hiilasepesa tuvastamine

Maailmas on umbes 60 erinevat herilaseliiki; Saksama alt on levinud kaks liiki: harilik herilane (Vespula vulgaris) ja saksa herilane (Vespula germanica). Haruldasem hornet (Vespa crabro) on samuti herilane. Kui esimesi liike on võhiku jaoks raske eristada, siis sarvekesed on märgatavad ainuüksi nende suuruse tõttu. Erinevad liigid ja nende pesad tunnete ära järgmiste tunnuste järgi, mis on tabelis selgelt välja toodud.

Kui maja või aia peal või isegi sees lendab märgatav alt palju loomi, on tõenäoliselt kuskil peidus pesa. Leidke pime, vihma eest kaitstud koht, kus on võimalused sisenemiseks ja väljumiseks, kuid olge ettevaatlik: hoidke vähem alt kolme meetri kaugusel, vastasel juhul võivad loomad tajuda teid sissetungijana ja rünnata.

Illustratsiooniks herilasepesa arendamine
Illustratsiooniks herilasepesa arendamine

Lisaks saksa herilasele ja harilikule herilasele on Saksamaal teisigi, kuid neid leidub inimese läheduses palju harvemini ja ka nende populatsioonid on oluliselt väiksemad. Nende hulka kuuluvad näiteks

  • Saksi herilane (Dolichovespula saxonica): umbes 200–300 looma pesa kohta. Pesad ripuvad sageli vab alt katusetalades ja ulatuvad kuni 25 sentimeetrise läbimõõduni.
  • Põldherilased (Polistinae): ehitavad oma pesad sageli inimeste lähedusse, nt katusekivide alla või kuuridesse päikesele avatud kohtades, paberitaolised pesad paljastatud kärjed ja ilma kaitsekatteta, käepidemega pinnale kinnitatud.

Neid liike peetakse palju rahumeelsemateks kui saksa herilane või harilik herilane, kui jätate nad rahule. Vastupidiselt kahele teisele liigile ei häiri nad suvist kohvilauda, kuna toituvad peamiselt lillenektarist.

Takistada pesade ehitamist

Aprilli keskpaigast mai alguseni hakkavad noored kuningannad uut pesa ehitama. Eelmise aasta vanu pesasid enam ei kasutata, vaid ehitatakse sageli vana pesa vahetusse lähedusse. Ehituse varajases staadiumis olevaid herilasepesi saab siiski eemaldada seni, kuni neis elab ainult kuninganna. See tähendab, et kuni lauatennisepalli suuruseni (ja seni, kuni teisi loomi pole näha!) saab pesa eemaldada ja kuninganna minema ajada.

Kuidas distants töötab:

  • Kuninganna häirimine ehitamise ajal sagedase pesa koputamise või löömisega.
  • Pesapalli eemaldamine kuninganna puudumisel
  • Paigutage eemaldatud pesapall mujale
  • Töötle piirkonda lõhna neutraliseeriva ainega (nt sidrunimahl)
  • Sule kõik sissepääsud pesapaika.

Need meetmed ei ole enam võimalikud niipea, kui herilased on koorunud ja lendavad pesa lähedale. Sellest hetkest alates toob ebaseaduslik utiliseerimine kaasa suure trahvi. Seetõttu proovige herilasepesa ehitamine varakult peatada.

Vahendid, mis takistavad ja takistavad herilasepesa rajamist
Vahendid, mis takistavad ja takistavad herilasepesa rajamist

Varases staadiumis võib ka koduste vahenditega proovida pesade ehitamist takistada. Sel hetkel saab noort kuningannat kergesti eemale peletada segava tegevusega, nt kinnitades pesa vahetusse lähedusse lehvivad ribad vms. Ka kuninganna veega piserdamine ajab ta sihitud pesapaigast eemale.

Hiilased on ka väga tundlikud lõhnade suhtes ja ebameeldivad lõhnad võivad nad kergesti eemale peletada. Sobivad näiteks tsitruselõhnaga eeterlikud õlid (citronella), aga ka teepuu- või nelgiõli. Herilastele ei meeldi ka eriti basiiliku ja küüslaugu lõhn, seega võib pritsida küüslauguteed või basiilikuõli või istutada mainitud taimi.

Visake herilasepesa ära

Täiesti tühja herilasepesa võib sügisel eemaldada ja - kui seda pole keemiliselt töödeldud, nt putukamürkidega - visata koos orgaaniliste jäätmetega või komposti. Pesad on valmistatud eranditult puidukiust, mida saab kergesti kompostida. Kui kasutati keemilisi aineid nagu herilane või ehitusvaht, peetakse seda ohtlikuks jäätmeks. See tuleb nõuetekohaselt kõrvaldada ja see ei kuulu olmeprügi hulka.

Vahel on soovitatav vanad herilasepesad lihts alt rippuma jätta. Loomad ju ei ehitaks teist sinna, kus üks juba rippus. See pole päris tõsi, sest noored kuningannad ehitavad sageli oma sünnikoha lähedale. Vana pesa neile muljet ei avalda ja tuleb mujale sõidutada.

KKK

Kuidas herilasepesa eemaldada?

Põhimõtteliselt saab herilasepesa eemaldada ainult spetsialist – näiteks kahjuritõrje või mesinik. Spetsialistid ei hävita pesa, vaid püüavad loomad ettevaatlikult tolmuimejaga kinni, eemaldavad pesa ja asetavad selle mujale sarvekasti tagasi. Herilased lastakse jälle lahti.

Kui palju maksab herilasepesa eemaldamine?

Hiilasepesa eemaldamine spetsialisti poolt maksab umbes 100–150 eurot eeldusel, et pole vaja keerukaid meetmeid, nagu tõsteplatvormi kasutamine. Seda osateenust pakuvad mesinikud ka tasuta. Tarbijanõustamiskeskused soovitavad koostada kulukalkulatsioon ja mitte mingil juhul tasuda arvet sularahas välisuksel.

Kas saate ise herilasepesa eemaldada?

Heilased kuuluvad föderaalse looduskaitseseaduse alla ja neid ei tohi püüda ega tappa. Seetõttu on rangelt keelatud ise herilasepesa eemaldada, hävitada või isegi ümber paigutada. Seda võib teha ainult vastutavale asutusele esitatud taotluse alusel, heakskiidul ja ekspertide poolt.

Kui palju herilaste tapmine maksab?

Nende juhiste rikkumise eest võib karistada kuni 50 000 euro suuruse rahatrahviga, olenev alt raskusastmest! Eemaldamine on lubatud ainult pesaehituse algfaasis, kui herilasepesa ei ole lauatennisepallist suurem ja herilasi ei lenda kuningannast lahku.

Kuidas herilasepesa ära visata?

Sügisel täielikult tühjendatud herilasepesa saab vastav alt looduskaitsenõuetele eemaldada ja visata orgaanilise prügikasti või kompostile. See koosneb puidukiududest, mis niiskuse mõjul kiiresti lagunevad. Kui pesa on aga töödeldud keemiliselt, näiteks putukamürgi või herilasevahuga, loetakse see ohtlikuks jäätmeks. Seda ei tohi ka olmeprügi hulka visata.

Soovitan: