Kui teil on looduslik aed, olete ehk näinud häbelikke liivasisalikke päevitamas. Tüüpiliste siirde- ja piirialade elanikena loodavad rangelt kaitstud roomajad, et pakume neile sobivaid elupaiku.
Milline liivasisalik välja näeb ja kust teda leida võib?
Liivasisalik on kaitsealune roomaja, kes esineb hõredates metsades, nõmmedel, vaestel või poolkuivatel rohumaadel ning liiklusteede ääres. Sellel on pruun põhivärv, 12-24 cm pikk ja unikaalsed valged jooned ja täpid seljal.
Välimus
Liivasisalikel on lühikeste jalgadega üsna jässakas keha. Võrreldes metssisaliku ja sisalikuga tunduvad nad palju tugevamad ja mõnevõrra kohmakamad.
Liivasisaliku põhivärv on pruun. Paaritushooajal muutuvad täiskasvanud isaste küljed roheliseks. Edela-Saksamaal on ka loomi, kes on paaritumisperioodil täiesti rohelised.
Emaste alakülg on kollakas. Isase kõht on aastaringselt roheline ja mustade laikudega. Mööda selga jooksevad valged jooned ja täpid, mis on iga looma jaoks ainulaadsed.
Suurus
Meie laiuskraadidel ulatuvad liivasisalikud peast sabaotsteni mõõdetuna 12–24 sentimeetrini. Rohelise sisaliku järel on liivasisalik meie riigis suuruselt teine sisalikuliik.
Liivasisaliku levik
Endise stepielanikuna eelistas liivasisalik asustada triivivaid liivaalasid. Kuna need elupaigad on üha enam hääbunud, esineb see nüüd peamiselt asenduselupaikades.
Ta on peal:
- Mitte liiga tihedate metsade raiesmikud,
- Kuivad nõmmed,
- Halva või poolkuiva rohumaaga alad
- raudteeliinide, tänavate ja kanalite ääres
kohtume.
Loomade elustiil
Liivasisalikud peidavad end talvel külmavabadesse urgudesse, mille nad ise kaevavad või mille on loonud teised väikeloomad. Alates märtsist lahkuvad isased ja aprillis emased.
Paaritumishooaeg algab mai alguses. Paaritumisele eelneb ühine “paaritusmarss”. Seejärel asuvad emased munade arengu soodustamiseks päikesepaistelistesse kohtadesse.
Liivastesse kohtadesse munetakse juuli keskpaigani. Selleks kaevab emane väikesed augud, millesse ta muneb 5–14 pehme koorega muna.
Isased lähevad oma talvemajja juba augustis. Emased järgnevad septembris, pojad oktoobris.
Sisalikusõbraliku aia kujundamine
Kui loote oma aeda erinevaid elupaiku, asuvad teie naabrusse ka liivasisalikud:
- Loomad saavad peitudaheki ja leida kaitset vaenlaste eest. – Lilleniidul saavad nad küttida arvuk alt saakloomi.
- Akiviaedvõilooduslik kiviaed kutsuvad päikest võtma.
- Segased puiduvirnad pakuvad kaitset. Kui päike nendeni jõuab, saavad liivasisalikud pärast jahedat ööd soojeneda.
- Hõred alt taimestunud alad liivase substraadiga sobivad ideaalselt munemiseks.
Nõuanne
Sisalike ja nende saagi kaitsmiseks vältige oma aias herbitsiidide ja insektitsiidide kasutamist. Vajadusel saate eduk alt võidelda tigude, lehetäide ja muude kahjulike putukatega keskkonnasõbralike koduste vahenditega (Amazonis 6,00 €) või taimesõnnikuga.
