Mida lepatriinud tegelikult teevad, et külmhooaeg üle elada? See varieerub olenev alt liigist üllatav alt. Eriti huvitav on see, et mõned liigid on käitumuslikult sarnased rändlindudega, mis on putukate jaoks ebatavalised.
Kuidas lepatriinud talvituvad?
Lepatriinud veedavad talve eelkõige talvitujana niisketes tuule eest kaitstud peidupaikades. Mõned liigid rändavad aga talveunne jääma soojematele lõunaaladele või isegi külmematele põhjaaladele.
Talvine jäikus, talveunestus või rändlindude käitumine
Üldiselt talvituvad lepatriinud täielikult väljakujunenud mardikatena, s.o imagodena, mitte vastsetena nagu teised putukad. Paljudest erinevatest lepatriinuliikidest saab erinevate ületalvimismeetoditega eristada 3 rühma:
1. Talveunerühm
2. Rändrändajad lõunasse3. Rändajad põhja poole
Tali magajad
Enamik siin esinevaid lepatriinuliike jäävad talvel meie juurde ja langevad talve- või talveunne. Selleks otsi tuule eest kaitstud niiskeid kohti, näiteks lehehunnikuid, seinapragusid või samblapeenraid. Temperatuuril alla 12°C hakkab külmaverelise mardika keha lülituma talveunerežiimi. Kehafunktsioonid, nagu südamelöök ja hingamine, aeglustuvad ning kehatemperatuur langeb umbes 5 °C-ni. Alates külmumispunktist tekib veelgi säästlikum kererežiim, talveunne. See vähendab kehafunktsioone ja kehatemperatuuri 3-5%-ni võrreldes aktiivse režiimiga.
Migrandid lõuna suunas
Teised lepatriinuliigid suunduvad lõunapoolsetesse kliimatesse talvitama nagu rändlinnud. Nii nagu sulelised, kogunevad nemadki suurtesse parvedesse ja lendavad tavaliselt mööda rannikut soojemat kliimat otsima. Lõunasse rändavad lepatriinud sõltuvad talvel piisav alt soojast temperatuurist, sest nende organismid ei suuda madala temperatuuriga režiimi kaudu külmaga kohaneda.
Migrandid suunduvad põhja
Naljakas on see, et teised lepatriinud rändavad talvel meie omast veelgi külmematesse riikidesse. Selle põhjuseks on asjaolu, et ellujäämiseks vajavad nad talvist jäikust ja seetõttu usaldusväärset, pidevat alla nulli temperatuuri. Talveunerežiim ärataks nad liiga sageli üles, mis omakorda tooks kaasa eluohtliku energiatarbimise.
