Kui nad tulevad kutsumata meie hommiku- või kohvilauda terrassile, tunduvad herilaste kulinaarsed eelistused selged – aga peale meie oma on triibulistel putukatel ka muid toiduallikaid.
Millest herilased erinevatel elufaasidel toituvad?
Täiskasvanuna toituvad herilased peamiselt õienektarist, magusatest taimemahladest ja mesikastest. Vastsefaasis vajavad nad aga valgurikast toitu, mida saavad täiskasvanud näritud valgurikka putukamassi kujul.
Erinevad toidud noortele ja vanadele
Erinev alt inimestest saavad herilased noores staadiumis täiesti erinevat toitu kui täiskasvanueas. Seda seetõttu, et vastsed vajavad nukus arenemiseks palju valku. Täiskasvanud loomana on energiavajaduse katmiseks vaja palju süsivesikuid suhkru kujul.
Looduses leiab herilane tavaliselt endale ja oma järglastele kaetud laua. Töötajad söövad peamiselt nektarit sisaldavaid lilli ja magusaid taimemahlu. Kuna nende suuosa on õietolmu kogumisele vähem suunatud, saavad nad nektarit ainult kergemini ligipääsetavatelt õitelt, näiteks luuderohi, pruun-, soo-, astelpaju- või vihmataimedelt. Nad saavad taimemahla vigastatud koorega puudelt.
Täiskasvanud herilaste toidulauale kuuluvad ka lehetäide väljaheited, nn mesikaste.
Täiskasvanud jahivad putukaid oma vastsete pärast ja annavad neid neile näritud viljalihana.
Herilase menüü lühid alt:
- Täiskasvanud loomad: õienektar, magusad taimemahlad, mesikaste
- Vastsed: näritud, valku sisaldav putukapulp
Meie laudadelt varastati toit
Hiilased, keda tavalises suvises igapäevaelus näeme, on loomulikult ainult täiskasvanud. Ülalkirjeldatud toitumisalaste teadmiste põhjal võiksite nüüd end alt küsida: miks ei ründa mustad ja kollased putukad mitte ainult hommiku- või kohvilaual olevaid magusaid hõrgutisi, nagu moosi- ja glasuurkoogid, vaid ka soolaseid toite, nagu sink, grillitud. liha ja muna salat ? Noh, nemad peavad ju ka oma järglaste eest hoolitsema. Ja selleks ei jahi nad mitte ainult putukaid, vaid rikastavad ka beebitoitu meie terrassilaudadelt valgurikka toiduga.
Nagu kõik on ilmselt juba kogenud, on loomad äärmiselt sihikindlad ja seetõttu raske ära ajada. Siiski tuleks võimalikult palju vältida kätega vehkimist. See muudab herilased agressiivseks ja nõelavaks – mida nad loomulikult ei ole.
Tüütavatest kahjuritest söömise ajal vabanemiseks võite kasutada oma eelistust kergesti ligipääsetavate maiustuste osas: asetage näiteks kauss suhkruveega või moositäis. Kui herilane end selle peale sättib, võid aeglaselt kausi kohale asetada klaasi. Kui olete rahus söömise lõpetanud ja laud koristatud, saate herilase uuesti vabastada.
Nii saate anda endale meelerahu ilma putukat asjatult piinamata, mis on nii paljude müügilolevate herilaselõksude puhul. Tihtipeale ei satu klaasi all olev herilane liigselt paanikasse, vaid kasutab vangistuses viibimisest hoolimata pakutavat maiust ära.
