Kui rääkida puude lõikamisest, siis loomulikult ei piisa lihts alt kääride haaramisest ja lõikamise alustamisest. Kuid mitte ainult kuidas, vaid ka millal on oluline – valel ajal pügamine toob kaasa soovimatu reaktsiooni või isegi suure haigestumise riski.
Millal on parim aeg puu pügamiseks?
Puid tuleks ideaaljuhul lõigata kasvuperioodil märtsist septembrini, kuna need saavad selles faasis haavad kiiremini paraneda ja nakkusoht on väiksem. Talvine pügamine võib soodustada kasvu, samas kui suvine pügamine kipub kasvu aeglustama.
Varem raiuti puid tavaliselt hilissügisel või varakevadel – talvise puhkeoleku ajal. Tänapäeval soovitavad puuhoolduseksperdid aga teha pügamistöid kasvuperioodil märtsist septembrini.
Miks?Suvine lõikamine on õrnem, haavade paranemine algab kohe ja puudub külmakahjustuse oht haavakohale. Sellegipoolest on talvisel puhkeperioodil pügamisel mõnedmõned eelised kasvuperioodil pügamise ees.
Talvine pügamine: puude pügamine hilissügisel/talvel/kevadel
Iidsetest aegadest saadik on lehtpuid ja muid suvihaljalisi puid lõigatud varakevadel või hilistalvel. Sobiva ilmaga jaanuaris või veebruaris – palju enne tärkamist – on ka eelised:
- Lehti pole ja seetõttu eemaldatakse vähem toitaineid, mis tähendab, et puu nõrgeneb vähem.
- Lehestiku puudumise tõttu on lihtsam näha, kust lõigata
- Talvine pügamine stimuleerib kevadise tärkamise suurenemist, kuna kõigi lehtede varuained on juba ladestatud ja pärast pügamist salvestub juurtesse rohkem energiat vähemate pungade jaoks.
- Puudus: Temperatuuril<0°C pärast lõikamist võib härmatis tungida avatud alale ja kahjustada oksa või puud.
Talvine pügamine toob ennekõike ühe asja – puidu kasvu. Kui lõikan oma noori veel jõuds alt kasvavaid viljapuid, tuleb seda muidugi teha hilissügisel või hiljem alt veebruaris. Kui ma lõikan oma 15-aastase vahtrapuu, mis on minu jaoks juba liiga suur, peaksin seda kindlasti tegema suvel, et eemaldada lehti ja mitte stimuleerida edasist kasvu.
Suvine pügamine: puude pügamine suvel/sügisel
Puuhoolduses on praegu kalduvus kasvuperioodil kärpida. Kuded on juba aktiivsed ja kohe algab haavade “paranemine” (sulgemine ja katmine). Lisaks reageerivad raiutud puud uute võrsetega nõrgem alt, võra arengu seisukoh alt väärtusetuid „vesivõrseid“esineb palju harvemini. Suvise lõikamise eelised:
- Puu on alles kasvufaasis ja suudab seetõttu haavad kiiremini sulgeda.
- Paljud seenpatogeenid on eriti aktiivsed hilistalvel/kevadel, mistõttu on nakatumine siis tõenäolisem.
- Teil on parem ülevaade sellest, millised oksad võtavad liiga palju valgust ja tuleb seetõttu eemaldada.
- Varajane harvendusraie annab puule enne talvevaheaega palju valgust ja õhku.
- Pole olemas võimalikke külmasid, mis võiksid värskelt lõigatud puud veelgi nõrgendada.
- Kasvu ei stimuleerita täiendav alt, kuna lehemass eemaldatakse - reaktsioonid lõikele (veevõrsud, soovimatud tugevad ja arvukad võrsed) on vähem tugevad ja kaootilised.
- Kõige rohkem pidurdub kasv, kui lõikad kohe, kui see võrseb – aga see nõrgendab ka puud kõige rohkem.
Suvine lõige kestab märtsist septembri lõpuni. Põhimõtteliselt saab sellel perioodil alati lõigata, kuid on teatud ebasoodsaid olukordi:
- Jaanisuvi: Juulis, kui on eriti palav, ei tasu liiga kõvasti lõigata. Tavaliselt varjus olevad võra (koore) osad satuvad ootamatult otsese kesksuvise päikese kätte. Võib tekkida "päikesepõletus", kambiumi kahjustamine ja koore lõhenemine. See kehtib eriti tumeda koorega (nt kirss) või väga õhukese koorega puuliikide kohta (nt harilik pöök).
- Tugev tuul: kui puud puutuvad kokku tugeva tuule ja ilmastikunähtustega ning võra osad satuvad ootamatult selle tuule ja ilmastiku kätte, näiteks eemaldades üksikuid pikki oksi, võib juhtuda, et need murduvad kergemini tänu väljalasele.
- Vana, nõrg alt tärkav puuliik: siin soovite soodustada tärkamist, seega on vastuvõetav ka talvine pügamine.
Põhimõtteliselt kehtib
Puude pügamine on võimalik aastaringselt, kuid peaksite teadma, mida soovite saavutada. Kui lõikate talvel puu, mida te ei taha suuremaks saada, saate selle suvel lihts alt uuesti lõigata. Kui soovid viljapuude osas suuremaid korrektuure teha, siis peaksid seda kindlasti tegema suvel, isegi kui puu alles kasvab. Siin jaguneb lõige ka suveks ja talveks.
Taust: kuidas puu lõikele reageerib?
Puud ei paranda oma haavu – nad sulgevad need. Lõikamisel reageerib puu samamoodi nagu oks murdub, murdumis- või kokkupuutekohas suletakse sees olev kude nii, et õhk ega patogeenid ei pääse sügavamale puitu. Tervest koest isolatsiooniga eraldatud puitkude sureb. Lisaks suletakse haav väljastpoolt uuesti ülevooluga. Tervest koest isolatsiooniga eraldatud puitkude sureb. Õige sisselõige määrab nüüd, kas see protsess saab kulgeda kiiresti ja puht alt. Lisaks on puude all halbu ja häid “blokeerijaid”. Kui puu ei suuda eduk alt sulgeda ja üle voolata, algab aeglane kõdunemine seestpoolt, kuna lagunevad mikroorganismid võivad levida üle kogu puu ja tungida sellesse aina sügavamale.
Teemauuringud on näidanud, et puud suudavad seda protsessi kõige tõhusam alt läbi viia kasvuperioodil märtsist septembrini. Kui lõikate talvise puhkeoleku ajal, ilmuvad suuremad surnud puidukoe alad. Kui lõigata liiga suure läbimõõduga oksi (>10cm või>5cm kehvade “blokeerijatega”), ei suuda puu luua kindlat barjääri terve ja surnud puidukoe vahele.
