Üldiselt on istutatud puud täiesti võimelised end oma juurestiku kaudu ülal pidama. Kehva mulla ja raske istutamise korral võib aga konkurentsisurve tõttu ikkagi tekkida toitainete defitsiit – eriti kui aednik on väga korralik ja riisub alati näiteks sügislehti. Mullaproov annab teavet selle kohta, millised toitained puuduvad ja kas väetamine on vajalik.
Kuidas puid õigesti väetada?
Puude väetamisel tuleks puuduvate toitainete määramiseks teha mullaproov. Eelistatakse orgaanilisi väetisi, nagu kompost, sõnnik või sarvelaastud. Väetada tuleks maksimaalselt iga kahe aasta tagant ja suurte puude puhul võib puuduste korral kasu olla mineraalväetisest.
Puu väetamise põhimõtted lühid alt
Kiiretele lugejatele oleme koostanud siia kokkuvõtte artiklist, mis toob lühid alt ära puude väetamise olulisemad põhimõtted.
- Mullaproov annab käegakatsutavaid tõendeid puuduvate toitainete ja optimaalse väetamise kohta.
- Võimalusel varustage puid orgaaniliste väetistega.
- Neid rakendatakse kasvuperioodi alguses.
- Teine väetamine toimub hiljem alt juuni lõpuks.
- Mineraalväetised on üldjuhul vajalikud vaid vaegusnähtude korral.
- Potipuudele on kasulik ka mineraalväetis.
- Kui rääkida väetamisest, siis vähem on sageli rohkem – üleväetamise tulemuseks on haiged puud.
Kui väetamine on vajalik
Esiteks: puude väetamine sinise udu eest on sageli halb mõte, sest tänapäeval on enamik aiamullasid pigem üle- kui alavarustatud. Seetõttu on mõttekas eelnev mullaproov, mis saadetakse riigi või eramulla testimiskeskusesse ja hinnatakse seal. Laboriuuringu tulemusega saate ka väetisesoovituse, millega enam eksida ei saa. Selle, et puu jaoks võib väetamine olla vajalik ja juba võib tekkida puudus, tunneb ära iseloomulike tunnuste järgi:
- Muidu jõuline puu aeglustub järsku kasvus.
- Võrsed ja lehed närbuvad.
- Alaneb ka õitsemine ja võimalik viljade moodustumine (nt viljapuudel).
- Lehestik muutub kahvatuks, mõnikord on lehesooned tumedamat värvi.
- Puu heidab lehti kasvuperioodil.
Kuid enne, kui hakkate neid märke nähes kasutama väetist, uurige lähem alt selliste muutuste põhjuseid. Paljudel juhtudel on selle taga hoopis haigused või kahjurid.
Mis puutub väetamisse, siis vähem on rohkem
Põhimõtteliselt tuleks istutatud puid väetada maksimaalselt iga kahe aasta tagant, mis on tavaliselt täiesti piisav. Kuna üleväetamisel võivad olla sama tõsised tagajärjed kui tõsisel alapakkumisel, tuleks eelistada ka orgaanilisi väetisi – need imenduvad alles umbes kolme-nelja nädala pärast ja siis järk-järgult, seega on üleväetamine ebatõenäoline. Sobivad orgaanilised väetised on
- küps kompost (43,00 € Amazonis)
- Labasõnnik (veised, hobused, lambad – kodulinde, eriti tuvisõnnikut mitte!)
- Sarvelaastud, sarvejahu
- Muruniide, puiduhake, lehed
- Puutuhk
- Kivijahu
- Vetikalubjakivi
Enamik viljapuid on selle skeemi kohaselt piisav alt hooldatud:
- Iga 3–5 aasta järel puista kompost puukettale ja lisa see sisse
- Lisage kivitolm ja merevetikalubi
- Väetamine multšimismaterjaliga nt. Nt muruniide, kate
- kastke põhjalikult
Puud, mis on tundlikud lubja suhtes, näiteks magnoolia, on parem väetada komposti asemel sõnnikuga.
Mineraalväetamine vaegusnähtude korral
Mineraalväetamist soovitatakse ainult raskete defitsiidisümptomite korral, nagu raua- või kaaliumipuudus. Vastasel juhul saavad aiapuud kiiresti spetsiaalsete puuväetistega üle.
Nõuanne
Pärna armastavad puud saavad pärnakihist erinevatel põhjustel kasu.
