Verilill kuulub amarülliste perekonda. Pikad peenikesed võrsed ja õied kasvavad sibulast. Millega tuleb arvestada mitte nii kergesti hooldatava verelille istutamisel.
Kuidas õigesti istutada verelille?
Verelille edukaks istutamiseks vali päikesepaisteline kuni osaliselt varjuline kasvukoht, kus on vähem alt 22 kraadi sooja, kasuta savist, huumusrikast vett läbilaskvat substraati, vabasta sibula ots ja taga veekogu põhjas drenaaž. pott. Istutusaeg on märtsist maini.
Millist asukohta verelill eelistab?
Verelillele meeldib päikesepaisteline kuni osaliselt varjuline. Kuid akna taga asuvas kohas peaksite keskpäevase päikese ajal varju pakkuma. Temperatuurid peaksid kohas olema vähem alt 22 kraadi.
Suvel saab verelille ka õue panna.
Millal on parim aeg istutamiseks?
Istutage verelilli märtsist maini. Pange ostetud või jagatud sibul kohe potti, et vältida nende kuivamist.
Milline peaks aluspind olema?
Kompostipõhine potimuld (Amazonis 12,00 €) on ideaalne. Muld võib olla savine ja huumus. See peab olema vett läbilaskev, et ei tekiks vett.
Millega tuleks istutamisel arvestada?
- Pott pole liiga suur
- Sibula ots peab jääma vabaks
- Vajutage aluspinda ettevaatlikult
- ära hoia liiga niiskena
- hoia särav ja soe
Ärge istutage verelillesibulat liiga sügavale. Ots peaks napilt substraadi ülaosast välja paistma.
Poti läbimõõt peaks olema umbes viis sentimeetrit suurem kui sibul. Liiga suured potid ei sobi. Veenduge, et poti põhjas oleks drenaaž.
Millal on verelille õitseaeg?
Õitsemisperiood kestab augustist septembrini. Mida jahedam on asukoht, seda kauem õitseb verelill.
Kuidas verelille paljundatakse?
Lihtsaim viis verelille paljundamiseks on sibulate poolitamine, näiteks kui istutate taime kevadel ümber. Aja jooksul moodustab sibul palju tärkavaid sibulaid, mida saab eraldada. Samas ei tasu taime liiga tihti jagada, sest ta ei õitse enam.
Verililli saab paljundada ka seemnete kaudu. Selleks vajate valgusküllast, sooja kohta ja palju kannatlikkust. Seemnetest õitsvate taimede saamiseks kulub kuni kolm aastat.
Nõuanne
Verilill ei talu pakast. Talvel vajab ta aga pikemat puhkust jahedamas keskkonnas. Kui talle seda pausi ei anta, siis järgmisel aastal ta ei õitse.
