Oma võimega kohaneda üsna jaheda ja niiske kliimaga, pole erinevad ristiku liigid mitte ainult huvitav söödataim veistele ja teistele põllumajandusloomadele. Oma aeda haljasväetiseks sobivad oma eriomaduste tõttu ka sellised ristiku liigid nagu punane ja valge ristik.
Miks on ristik hea haljasväetis?
Ristik toimib haljasväetisena, rikastades mulda lämmastikuga, kobestades tihendatud pinnast, suurendades veemahutusvõimet ja kaitstes erosiooni eest. Punane ristik, valge ristik ja pärsia ristik sobivad selleks eriti hästi ning pakuvad nektarit ka mesilastele ja teistele putukatele.
Mida tähendab haljasväetis
Esiteks kõlab termin haljasväetis kui asendus muudele, “kunstlikest” väetiseliikidele. Haljasväetise teema ei puuduta eelkõige või vähem alt mitte ainult konkreetses kohas mullasubstraadile toitainete lisamist. Haljasväetisel on üldiselt nii positiivne mõju järgnevate põllukultuuride kasvuväljavaadetele, kuna sellel on ilma suurema pingutuseta järgmised mõjud:
- tihenenud muldade kobestamine
- mulla suurenenud veesalvestusvõime
- tugeva vihma äravool
- Põranda kaitsmine tugeva päikesevalguse eest
- Kaitse tuuleerosiooni vastu
Rististiku kasvatamise positiivne mõju mullale
Kui külvate oma aeda ristikut katteseemneks või pikaajaliseks mulla taastamiseks, siis valite nn kaunviljade esindaja. Neil on eriline omadus, et nende juurtel olevad mügarbakterid suudavad siduda atmosfäärist lämmastikku ja viia seda mulda. See tähendab, et saate vältida kõrge lämmastikusisaldusega kunstväetise preparaate. Lisaks tagavad punase ja valge ristiku sügavad ja peenelt harunenud juured ka tihendatud muldade põhjaliku kobestamise ja parema õhutamise. Ristiku valgurikas roheline aine pole mitte ainult väärtuslik toit paljudele lemmikloomadele, vaid on teoreetiliselt söödav ka inimesele.
Töö ristik mulda
Kuna punane ja valge ristik on enamikus kohtades kergesti talvekindel, sobivad seda tüüpi ristikud hästi pikaajaliseks pinnase parandamiseks või suhteliselt tugevaks muru asendajaks. Kõrgpeenardesse haljasväetiseks võib näiteks ristikut külvata pärast koristust augustini. Küll aga tuleks taimi multšida sügisel, sest vastasel juhul on muld järgmise põllukultuuriga harimiseks saadaval alles mai paiku. Võimaliku alternatiivi pakub nn pärsia ristik (Trifolium resupinatum), mis ei ole vastupidav ja laguneb seetõttu õigeaegselt ise.
Nõuanne
Rististiku kasvatamine kattekultuurina ei võimalda mitte ainult tõhusat haljasväetist, vaid pakub ka paljudele mesilastele, kimalastele ja liblikatele täiendavat nektariallikat.
