Roniroosid on saadaval paljudes erinevates sortides, kujundites ja värvides ning kasvavad olenev alt tüübist ja sordist kuni kümne meetri kõrguseks ja kuni viie meetri laiuseks. Levitavad ronijad vajavad ronimiseks ronimisabi ja neid kasutatakse peamiselt piirdeaedade, pergolate, lehtlate või võredele lehestiku lisamiseks. Lopsaka kasvu ja kauni õitsemise tagamiseks tuleb aga midagi ette võtta, sest roniroosid – nagu kõik roosid – vajavad hoolikat hoolt.
Kuidas te korralikult ronirooside eest hoolitsete?
Roniroosid nõuavad regulaarset kastmist, ideaalis õhtul või hommikul, korralikku väetamist, tüübile ja sordile vastavat pügamist ning talviseid kaitsemeetmeid. Tähelepanu tuleks pöörata ka kahjuritele ja seeninfektsioonidele, et tagada terve kasv ja kaunid lilled.
Kui sageli peaksite ronimisroose kastma?
Roniroose tuleks rohkelt kasta, eriti varsti pärast istutamist, kuna taime kuivamise faasid on sel ajal väga ebameeldivad. Muidu on tegelik veevajadus enamasti üle hinnatud, sest hästi juurdunud roniroos suudab end enamasti piisava niiskusega varustada. Roniroose tuleks kasta ainult väga kuumadel ja kuivadel suvepäevadel, kuigi kasta tuleks alati altpoolt ja lehti mitte kunagi märjaks teha – lehestik on niiskuse suhtes väga tundlik ja seda koloniseerivad sageli seened. Samuti on kõige parem kasta õhtul või hommikul, kuid mitte keskpäevases kuumuses.
Millal ja kuidas roniroosid viljastatakse?
Jõus alt kasvavad rohkete lehtedega roniroosid on väga suure toitainevajadusega ja seetõttu tuleks neid regulaarselt väetada. Väetamine ei ole istutusaastal vajalik (kui rikastasite väljakaevatud mulda istutamisel kompostiga), kuid seda tuleks teha järgmisel aastal alates kasvuperioodi algusest. Väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui ka sünteetilised väetised, kuigi kogemus on näidanud, et eelistatakse komposti jms. Mineraalväetiste puhul on alati oht üledoseerida ja seeläbi nõrgendada taimi, mis omakorda muutuvad vastuvõtlikumaks seente ja/või kahjuritega nakatumisele.
Kas roniroose saab kasvatada ka potis?
Põhimõtteliselt võib roniroose kasvatada ka potis, kuigi istutusmasin peaks olema võimalikult suur ja sügav. Roosid on sügav alt juurdunud, nii et pott ei peaks olema mitte ainult vähem alt 40 sentimeetrit lai, vaid ka sama sügav. Ka pottides peetavad roniroosid nõuavad tavalist vett ja väetist.
Kui sageli tuleks konteineris hoitavaid roniroose ümber istutada?
Konteinerroosid viiakse ideaalis suuremasse potti iga kolme-nelja aasta tagant, selleks on ideaalne aeg kevad.
Kas sa oskad roniroose lõigata? Kui jah, siis kuidas sellist lõiget tehakse?
Nagu kõik roosid, tuleb ka roniroosid tugeva kasvu ja kauni õitsemise tagamiseks kärpida. Lõikamise aeg ja sagedus sõltuvad liigist ja sordist. Niinimetatud ramblerroosid lõigatakse vaid kord aastas kohe pärast õitsemist, samas kui mägironijaid, mis õitsevad mitu korda aastas, lõigatakse mitu korda.
Millistele kahjuritele ja haigustele tasuks ronirooside puhul erilist tähelepanu pöörata?
Kahjuks on roosid üsna vastuvõtlikud erinevatele seenhaigustele, eriti kui neid ei hooldata korralikult, eriti jahukaste, hallhallitus (Botrytis), roosilehelaik, roosirooste ja täht-tahmakaste. Raudkloroos tekib sageli siis, kui väetamine on ebapiisav või vale. Roniroosi mahlas lehestiku sees tunnevad end eriti hästi ka erinevad kahjurid.
Kas ronimisroosid on vastupidavad?
Põhimõtteliselt on enamik roniroose väga vastupidavad, kuid siiski tuleks ületalvimisel järgida mõnda reeglit:
- Ära lõika roose enne ega talvel.
- Ületalvivad konteinerroosid jahedad, kuid külmavabad.
- Teise võimalusena võite konteinerroosid hästi mähkida ja kaitsta neid külma eest.
- Multšiga istutatud isendid juurealale.
Nõuanne
Sobivate kleepuvate organite puudumise tõttu ei suuda roniroosid iseseisv alt ronida. Nad vajavad ronimisabi ja ka nende võrseid tuleb juhtida.
