Kivi pärineb Hiinast. Se alt viidi vili umbes sada aastat tagasi Uus-Meremaale, kus talle anti kodulinnu nimi, mille järgi teda tänapäeval kõikjal tuntakse.
Kust kiivi algselt pärit on?
Kivi pärineb Hiinast ja toodi umbes sada aastat tagasi Uus-Meremaale, kust ta sai oma praeguse nime. Tänapäeval kasvatatakse seda paljudes subtroopilistes piirkondades, nagu Itaalia, Tšiili, Prantsusmaa, Kreeka ja Hispaania.
Kivi on üks hiina raiepeenra erinevate liikide marjadest. Kiivi taim on vastupidav ronimispõõsas, mis võib kasvada igal aastal mitme meetri kõrguseks ja kellele meeldib ronida lehtlate, pergolate ja kõrgete aedade otsas.
Kivi Hiinas
Roniv kiivipõõsas arvatakse olevat pärit Jangtse jõe piirkonnast, igatahes toodi se alt 20. sajandi alguses esimesed seemned Uus-Meremaale. Kiivi on üks vanimaid kultuurtaimi Hiinas ja seda kasvatatakse seal laialdaselt ka tänapäeval. Hiinast pärit kiivisid aga Euroopasse ei ekspordita.
Kiivi Uus-Meremaal
Hiina karusmarjana Uus-Meremaale toodud taim leidis seal ideaalsed kliimatingimused, nii et 1960. aastatel arenes välja kaubanduslik kasvatamine. Uus-Meremaa kiiviistandused asuvad nii tollal kui ka praegu Põhjasaarel Plenty lahes.
Uus-Meremaal aretatud Haywardi sort moodustab tänapäevalgi enamuse müügilolevatest puuviljadest. Omal ajal kiiviks ümber nimetatud mari levis algul Inglismaal, hiljem kogu Euroopas ja sai järk-järgult Uus-Meremaa ekspordihitiks.
Kivi teistes kasvumaades
Kiviid kasvatatakse nüüd paljudes Aasia, Ameerika ja Euroopa subtroopilistes piirkondades. Euroopa juhtiv tootja on Itaalia. USAs toodetud viljad Euroopa turule ei jõua. Saksamaal on kiividel aastaringselt hooaeg. Teised tarnijad Saksamaale ja Euroopasse on:
- Tšiili,
- Prantsusmaa,
- Kreeka,
- Hispaania.
Nõuanded ja nipid
Kiivid kuuluvad nn kliimakteriliste viljade hulka, mis koristatakse kasvumaades valmimata ning valmivad transpordi ja ladustamise ajal.