Kolbniit (bot. Aglaonema) kuulub samanimelisse taimeperekonda taimeperekonnast Araceae (bot. Araceae). Botaaniline nimi viitab perekonna läikivatele tolmukatele, kuna see koosneb vanakreeka sõnadest "hiilgav" (agláos) ja "niit" (néma). Tõlviku niit on populaarne toataim, kuna see õitseb ka varjulistes kasvukohtades ja sellel on kaunilt märgistatud suured lehed.
Millised on ideaalsed tingimused kolvikeerme jaoks?
Aglaonema on atraktiivsete, suurte, struktureeritud lehtedega troopiline toataim. Eelistab osaliselt varjulisi või varjulisi kohti, kõrget õhuniiskust, 18–25 kraadi Celsiuse järgi temperatuuri ning regulaarseid kastmis- ja väetamistsükleid.
Päritolu ja kasutus
Toataimena kasvatame peamiselt liiki Aglaonema commutatum, mis on pärit Indoneesia Sulawesi saare ja Filipiinide troopilistest metsadest. Aasia troopilistes maades istutatakse omanäolist lehestiku taime sageli ka parkidesse ja aedadesse, kuid meil saab seda sobimatute ilmade tõttu kasutada vaid toataimena.
Välimus ja kasv
Igihaljas tõlvikuniit kasvab alampõõsana võssa. See moodustab püstised varred, mille kõrgus võib ulatuda 40–50 sentimeetrini. Aastate jooksul võib kogu taim, sealhulgas lehemass, ulatuda kuni ühe meetri kõrgusele ja sama laiusele. Loomulikult vajavad sellised isendid palju ruumi. Toataimena õitseb tõlvikuniit harva ja ei anna peaaegu kunagi vilja.
lehed
Tõlviku hõõgniidi vaheldumisi asetsevad ja lai alt lansolaatsed lehed võivad olla kuni 30 sentimeetrit pikad. Olenev alt sordist on need ka pigem laiad või kitsad. Taim on aga eriti atraktiivne selle lehtede eriti atraktiivse tera tõttu: enamasti on hõbevalgete tähiste intensiivsus erinevate kultiveeritud vormide puhul erinev: kui mõnel sordil on ainult heledad jooned keskmistel kuni tumerohelistel lehtedel, siis teistel on need peaaegu eranditult. hõbedast värvi väheste roheliste aktsiatega. Ka tõlviku niidi suured lehed parandavad väidetav alt sisekliimat ja omavad õhku puhastavat toimet.
Lilled ja õitsemise aeg
Tõlviku õisikud ilmuvad siseruumides kasvatamisel harva ja sageli alles paljude aastate pärast. Need on iseloomulikud arumtaimedele, millesse perekond botaaniliselt kuulub, ning koosnevad rohekast kandelehest – nn sarvest – ja valgest lehtpuust. Võrreldes silmatorkavate mustritega lehtedega on õied aga üsna märkamatud. Tüüpiline õitsemisperiood on juunist septembrini.
Puuviljad
Looduslikus kasvukohas arenevad ühekojalistest eraldisoolistest õisikutest tõlvikul silmatorkavad punased marjad. Toakultuuris juhtub seda aga väetamise puudumise tõttu väga harva.
Toksilisus
Nagu kõik arumtaimed, on ka tõlvikuniit mürgine ja seetõttu tuleks seda kasvatada ainult lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas. Kõik taimeosad sisaldavad saponiine ja väikeses koguses vesiniktsüaniidi ning välja pääsev taimemahl võib põhjustada nahaärritust.
Milline asukoht sobib?
Tõlviku filamendi populaarsus toataimena ei tulene mitte ainult atraktiivsest lehtede värvusest, vaid ka sellest, et taim tuleb suhteliselt vähese valgusega väga hästi toime. Sel põhjusel kaunistab liik ka tumedamaid ruuminurki, kuid vajab aastaringselt kõrget, üle 60 protsendilist õhuniiskust ja palju sooja. Suvekuudel on kolvi keerme ümbritseva õhu temperatuur vähem alt 20 kraadi Celsiuse järgi, kuid talvel ei tohi see olla jahedam kui 18 kraadi Celsiuse järgi. Nendel põhjustel sobib ideaalselt osaliselt varjuline kuni varjuline asukoht vannitoas (aga ainult aknaga!) või köetavas talveaias. Asetage tõlvikuniit kohta, kus on palju ruumi – taim hindab vaba alust. Lisaks ei tohiks võimalusel taime pärast sobiva asukoha leidmist teisaldada.
Substraat
Kasvatage tõlvikuniiti kas hüdropooniliselt või mullakultuuris lahtises, hästi kuivendatud ja huumusrikkas konteinertaimemullas. Veenduge, et see ei sisaldaks turvast.
Istutamine ja ümberistutamine
Dekoratiivlehttaime potti istutades jälgi, et taimepott ei oleks liiga suur. Igal juhul kasvab tõlvikuniit väga aeglaselt, nii et seda tuleb vaid iga kahe-kolme aasta tagant suuremasse konteinerisse kolida. Samuti on oluline pottide hea drenaaž, et vältida vettimist:
- Drenaažiauk poti põhjas
- Katta äravooluava potikildude või kivikestega
- Segage aluspind täiteainetega, nagu savigraanulid või sarnased
- Tühjendage istutusnõu või alustass pärast kastmist
Ümberistutamist on kõige parem teha kevadel, eemaldades nii palju kui võimalik vana mulda. Kindlasti jätke kastmisserv vabaks, see teeb hiljem kastmise lihtsamaks ja ei lase vett üle valguda. Samuti võid tõlviku niidi igal aastal värskesse substraadi sisse tõsta, siis ei pea taime enam väetama. Alati pole uut potti vaja.
Tüüpilise madalajuurse taimena vajab tõlviku niit pigem laia kui sügava taimepotti.
Hüdrokultuur
Alternatiivina saab tõlviku niiti väga hästi hooldada ka hüdropoonikas, mis vähendab veelgi niigi vähest hoolduskulu. Selleks ostke võimalusel juba hüdropooniliselt kasvatatud taimi, sest mida vanemad taimed, seda keerulisem on mullast hüdropoonikaks üleminek. Seetõttu peaksite uuesti tutvustama ainult noori isendeid ja peate täielikult eemaldama kogu substraadi. Parim aeg selleks on enne uute kevadiste võrsete tekkimist, st hilistalvel veebruarist märtsini.
Valamise kolvikeere
Tõlviku muld tuleks hoida ühtlaselt kergelt niiske, kuid mitte kunagi märg – see viib paratamatult mädanemiseni. Kuna taim, nagu paljud troopilised taimed, on väga lubjatundlik, tuleks kastmiseks kasutada vaid toatemperatuuril lubjavaest vett. Ideaalne on seisnud kraanivesi või pehme vihmavesi. Optimaalne hooldus hõlmab ka taime regulaarset pihustamist lubjavaba veega. Selle meetme võib talvekuudel ära jätta, samuti saate oluliselt vähendada kastmist.
Väetage tõlvikuniiti korralikult
Kuna tõlvikuniit päris talvepuhkust ei võta, tuleks seda väetada aastaringselt. Ajavahemikus aprillist oktoobrini toita toataime kord nädalas müügiloleva vedela potitaimede väetisega (Amazonis 14,00 €). Selleks sobib kõige paremini roheliste või lehestikuliste taimede sort. Talvekuudel hoolitsege taimede eest ainult iga kahe kuni kolme nädala tagant.
Lõika kolvi keere õigesti
Pügamismeetmed ei ole põhimõtteliselt vajalikud, kuid õige pügamisega saate stimuleerida tõlviku niidi tugevamat hargnemist. Selleks lõigake ära üksikud lehevarred kuni alumise silma all. Seejärel pühkige lõikekohti söepulbriga, et vältida seente ja muude haigustekitajate sissepääsu. Mürgise arumtaime lõikamisel kandke kindlasti kindaid ja pikki riideid, sest taimemahl võib põhjustada nahaärritust ja isegi ekseemi.
Suurenda tõlvikuniiti
Kui ilusast lehestikust taimest küll alt ei saa, tuleks seda paljundada. Selleks on kolm erinevat meetodit, mis kõik on üsna lihtsad ja viivad kiiresti taime järglasteni.
Divisioon
Kevadisel ümberistutamisel võite suured tõlvikuniidi isendid lihts alt jagada kaheks või mitmeks üksikuks tükiks ja istutada eraldi pottidesse. Igal uuel taimel peaks olema vähem alt üks pung ja kolm lehte. Hilisem hooldus on sama, mis täiskasvanud taime puhul – spetsiaalne kultuur toakasvuhoones vms pole vajalik.
Pistikud
Juunis saab ära lõigata terved tugevad külgvõrsed ja kasutada neid pistikutena. Need peaksid olema umbes kümme kuni 15 sentimeetrit pikad ja igaühel peab olema vähem alt kolm lehte. Eemaldage kõik peale kõige ülemiste lehtede ja asetage võrsed väikestesse pottidesse, kus on toitainevaene kasvusubstraat. Nüüd hoia neid vähem alt 25 kraadi soojas ja alati kergelt niiskes valgusküllases, kuid mitte otseselt päikesepaistelises kohas. Kiireks juurdumiseks on eeliseks ka kõrge õhuniiskus, mistõttu on taimi kõige parem hoida kasvuhoones või mõne muu poolläbipaistva katte all. Sel juhul aga ärge unustage igapäevast tuulutamist!
Tütartaimed
Vanemates tõlvikuniitides arenevad suvekuudel nn juhuslikud taimed, mis on väikesed tütartaimed. Jätke need sügis- ja talvekuudeks emataimele ning järgmisel kevadel ümberistutamisel eraldage need koos juurtega. Seejärel istuta noored taimed eraldi värske huumusrikka substraadiga pottidesse.
Talvinemine
Kuna tõlviku hõõgniiti tuleks kasvatada aastaringselt soojas, ei ole ületalvimise erimeetmetel mõtet.
Haigused ja kahjurid
Tõlviku niit on haiguste ja kahjurite suhtes üsna tundetu – eeldusel, et selle eest hoolitsetakse õigesti ja vastav alt tema vajadustele. Näiteks närbunud lehed näitavad selgelt veepuudust, mida saab parandada sagedamini kastmisega. Pruunid lehelaigud ja/või kähara lehtede servad viitavad seevastu niiskuse puudumisele (eriti kui pruuniks lähevad vaid lehtede tipud) või liigsele päikesevalgusele. Mis puutub kahjuritesse, siis ämblikulestad, tripid ja lehetäid tekitavad tõlvikuniidile probleeme peamiselt.
Nõuanne
Looge oma elutuppa tõeline džungel, kasutades valikut atraktiivseid dekoratiivseid taimi, millel on niitja sibulaga sarnased vajadused. Ühiskultuuriks sobivad näiteks üksikleht, Dieffenbachia, Asplenium või Chamaedorea.
Liigid ja sordid
On 23 erinevat kolviliiki, mis kõik on pärit troopilisest Aasiast. Kergesti hooldatava toataimena kasutatakse Aglaonema commutatum, mis on pärit Filipiinidelt ja Kirde-Sulaweselt ning mida iseloomustab suur kultiveeritud sortide valik. Liikide erinevad sordid erinevad eelkõige lehekaunistuse poolest, mis võib olla hõbedane, kollakas, punakas või kirju. Lisaks nendele on kasvatamisel ka teisi liike, nagu väiksem, põõsastike kasvav Aglaonema costatum või eriti kaunilt märgistatud Aglaonema crispum.
Kaunimad tõlvikuniidisordid
- 'Juubel': suured, kahevärvilised hõberohelised lehed
- 'Hõbedane': suured, kahevärvilised hõberohelised lehed
- 'Silver Bay': tugev põõsakasv, valdav alt hõbedased õrnroheliste märkidega lehed
- 'Silver Queen': hõbedased lehed heledate roheliste triipudega
- 'Hõbekuningas': valdav alt hõbedased õrnroheliste märkidega lehed
- 'Cutlass': eriti kitsad, kahevärvilised hõberohelised-rohelised lehed
- 'Key Lime': valdav alt tumerohelised, suured lehed ilusate laimikollaste märkidega
- 'White Lance': väga kitsad, valdav alt hõbedavärvi lehed, kergelt roheliste tähistega
- 'Kreeta': silmatorkavate lillakaspunaste märgistega rohelised lehed
- ‘Triibud’: muru- kuni tumerohelised lehed silmatorkavate hõbedaste triipudega
- ‘Tricolor’: roosad varred, hõberoheline lehestik
